USA presidendivalimised koguvad tuure

USA kaheparteiline süsteem toob kaasa selle, et sageli on teravam vastasseis ja konkurents ühe partei sees. Nii on ka juba üle poole aasta vabariiklaste leeris käinud innukas presidendikandidaatide sõelumine. Kampaania algpunktis, möödunud suvel, omas parimat stardipositsiooni endine Massachusettsi kuberner Mitt Romney, kes neli aastat tagasi pidi eelvalimistel alla vanduma John McCainile. Kuid sügise edenedes selgus, et Romney ei tekita vabariiklastes elevust. Teda toetas küll püsivalt neljandik, aga enamus otsis kedagi teist.

Romney on Obamale ebamugav vastane

Ootused olid seotud näiteks George W. Bushi mantlipärijaga Texase kuberneri ametis - Rick Perryga, kes konservatiivide meeleheaks oma ametiaja jooksul on 224 korral andnud heakskiidu surmanuhtluse täideviimiseks. Aga sellel mehel puudus debateerimisoskus.

Järgnes müügimees Herman Caini tähetund, kelle 9-9-9-plaan oli plakatlikult lihtne ja lubas muuta makse nii, et 9 protsenti oleks nii müügimaks kui ka üksikisiku ja ettevõtte tulumaks. Õige pea sai aga selgeks, et see tähendaks märgatavat maksualandust kõige jõukamatele, teistele aga maksukoormuse tõusu, ja Cain kukkus konkurentsist välja.

Tänaseks on selgunud, et kuigi mitmetel vabariiklastel õnnestus eelkampaania käigus saada oma „viisteist sekundit kuulsust" ja maitsta liidripositsiooni, on siiski Mitt Romneyl suur tõenäosus valituks osutuda. Kui tal õnnestub lisaks edukatele Iowa ja New Hampshire'i eelvalimistele saada kolmas järjestikune võit ka eeloleval laupäeval Lõuna-Carolina osariigis, on otsus langetatud.

Tõele au andes, lisaks vabariiklastele sooviks ka president Barack Obama meeskond näha vastaskandidaadina keda iganes peale Romney. Sest tegemist on ainsa vabariiklasega, kellel on vastavalt avaliku arvamuse uuringutele juba täna suurem toetus kui Obamal. Tegemist on mõõduka parempoolsega, kes kuberneriks olles viis ellu tervishoiureformi, mis suuresti meenutab president Obama püüdlusi riigi tasandil. Kuna võitja otsustavad just mõõdukad valijad, on eesootav mõõduvõtmine tasavägine.

Obama tagasivalimiskampaania

President Barack Obama on viimasel ajal oma kõnedes andnud selgeid viiteid, et tema tänavune kampaania keskendub keskklassi kaitsmisele. Rahulolu Obama tööga hakkas kasvama pärast tema avaldust, et kätte on jõudnud otsustav hetk: kas jätkub varanduslik lõhestumine või saavutatakse murrang, ning töötavad inimesed saavad väärilist tasu, millega kasvatada oma peret, omada kodu, panna kõrvale tagasihoidlikud säästud, kindlustada vanaduspäevad.

Ainus maksumuudatus, millel USA-s enamuse toetus, on Obama plaan tõsta maksuastet kõige kõrgema sissetulekuga ameeriklastel. George W. Bushi ametiajal alandati kehtiva astmelise tulumaksu ülemist taset, ja nüüd, mil on vaja riigieelarve defitsiiti ohjeldama hakata, tuleb kärbete kõrval läbi viia ka maksutõuse.

Kindlasti saavad presidendikampaania lõppvaatuses oluliseks ka tööpuudus ja majanduse olukord. Demokraadid said valitsusvastutuse olukorras, kus oli puhkenud majanduskriis. Täna tuleb neil valijatele tõestada, et ilma majanduse elavdamise programmideta oleks olukord võinud olla märksa rängem ning langus puudutada tavalisi ameeriklasi palju valusamalt.

Oluline on ka see, kelle Obama valib oma asepresidendiks. Tänane asepresident Joe Biden saab sel aastal 70-aastaseks. Ta on olnud presidendile kindlaks toeks ja aidanud katta noore presidendi nõrkusi. Nii on 36-aastase senaatoristaažiga Bideni õlule jäänud peamine suhtlemine ja positiivsete hääletustulemuste tagamine Kapitooliumil. Samas on näiteks USA poliitika asjatundja Robert Reich väljendanud ka ootusi, et sel korral võiks Obama oma kaaskandideerijaks võtta Bidenist viis aastat noorema Hillary Clintoni. Need kaks moodustaksid demokraatidel lausa „unelmate tandemi".

KADRI SIMSON, Riigikogu Eesti-USA sõprusrühma esimees

Jaga |