Kas langenute mälestamine või võidu pühitsemine?

Aino Runge,      07. juuni 2006


Jätkem kõrvale poliitika ja mälestagem kõiki Teises maailmasõjas langenud mehi, sest lähedaste kaotamise valu on ühesugune nii eestlastel kui ka venelastel.

Kallid eesti rahvuskaaslased, kes te olete praeguses Pronkssõduri problemaatikaga tegelemises unustanud need eesti mehed, kes mobilisatsiooniga Venemaale viidi, kus paljud neist jäid võõrasse mulda!

Eestlasi ei usaldatud ja vastavalt sellele ka käituti nendega. Kohe pärast Venemaale jõudmist pandi nad laagritesse, kus elamine muldonnides ja toidupuuduses põhjustas juba algul paljude enneaegse surma. Pärast Eesti Korpuse formeerimist paigutati eesti sõjamehed kõige ohtlikumatesse rindelõikudesse, kus selletõttu oli ka langenuid suhteliselt rohkem. Eriti suured olid Eesti Korpuse kaotused Velikije Luki all.

Me oleme selle kõik unustanud. Keegi pole enam uurinud, kuidas käis eesti meeste käsi Venemaal ja rindel. Neil kõigil olid lähedased, kes nende saatusest said teada alles pärast Eesti Korpuse Eestisse jõudmist. Siis püstitatigi Pronkssõdur, millele nüüd on paigaldatud Teises maailmasõjas hukkunute mälestustahvel. Seega pole Pronksmees mitte ainult vene rahvuse esindajate monument. Nad on selle mälestusmärgi tähenduse enda jaoks selliseks tõlgendanud. Paraku on siin süüdi ka eestlased ise, kes on unustanud Vene väes langenud eesti sõdurid ja nende mälestuse.
Venelased on leidnud enda langenute mälestuseks Pronkssõduri ning sellega seostanud Venemaa ja tema liitlaste võidu. On kahetsusväärne, et oleme ühe osa Teises maailmasõjas hukkunud eesti meeste mälestuse unustanud. Nende lähedaste kaotusvalu pole aga väiksem kui teistel, kelle isad, pojad, vennad, abikaasad ei tulnud sõjast tagasi. Ka nende mälestus nõuab lillekimpu sellele mälestussambale.

Pronkssõdurile Tõnismäel tuleb tagasi anda see funktsioon, mis on kirjas sinna kinnitatud plaadil. Siis peaksid kaduma ka kõik kogukondadevahelised mõttetud tülid.

Pronkssõdur on paigaldatud Teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks. Sõjavõidu tähistamiseks peaksid võitjad eraldi paigas, näiteks Maarjamäel või kusagil mujal oma võiduelamusi tähistama.

Praeguse monumendi juurde võiks käia langenute mälestuseks lilli panemas, ära jättes kõik muud võidu ülistamise juures kasutatud sümboolikad.

Valu sõjas hukkunute pärast on kõigil rahvustel ühesugune ja vastastikune peab olema ka lugupidamine sellest.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)