Kui õpilane on valmis, tuleb ka õpetaja

ROMAN-MATI KALDE,      28. mai 2003


Praegune, mõne karjäärihimulise usumehe poolt tõstatatud poleemika usuõpetuse kohustuslikkusest koolides meenutab väga hiljutist sunduslikku marksismi ja NLKP ajalugu, ikka kultuuri ja hariduse nimel. Paraku on aga nii, et igasugune sund tekitab inimestes õigustatult tõrget, trotsi.

Miks peaks tuhandeist uskudest eelistatama seda, mis meile tule ja mõõgaga toodud. Läbi ajaloo on vaesel eestlasel ikka "hoolitsevaid" kasvatajaid olnud, kes on meid tapnud, röövinud ja ristinud. Kõik aina toovad meile "kultuuri" ja "vabadust". Üpruse-taolistele on aga ikka veel vähe. Oma vaateid teistele jõuga peale sundida on vastu igasuguseid moraali- ja eetikareegleid ning tahaks vaid loota, et haridusminister pole manipuleeritav. Pealegi on usk inimesele väga isiklik, intiimne asi, milleni peab ta ise jõudma. Gunnar Aarma ütles: "Kui õpilane on valmis, tuleb ka õpetaja."

Valgus tuleb idast

Kui räägitakse usundite ajaloolisest ülevaatest, millega silmakirjatsejad, idee autorid, loomulikult ei lepi, siis mida sellega tulevases elus ette võtta - seda ju patta ei pane. Pealegi pole meil enam selliste teadmistega õpetajaid nagu G. Aarma, kes ütles: "Idast tuleb valgus. See tõde on sama vana kui inimkond.Seepärast on idasse suhtutud kui jumalate asupaika, kui maasse, kust tuleb kõik hea. Läänel on alati olnud vastupidine tähendus, kuri on sealt oma alguse saanud."
Massidele on püütud selgeks teha, nagu oleks riigi praegune sotsiaalne pale paigast ära tänu usuõpetuse puudumisele. Eemaletõukava mulje jätsid toompealaste hommikused, võltsvagad palvetunnid. Samas loeme pressist jätkuvalt nendepoolsetest seaduserikkumistest. Ilmaelu on aga paigast ära seepärast, et koolides pole perekonnaõpetust, vanemate ja laste vahel puudub emotsionaalne lähedus, järelvalve ja hoolivus. Laste kasvatamine lükatakse lasteaedadele, pühendudes ise tööle ja karjäärile. Mitte kusagil ei õpetata laste kasvatamise rasket, keerulist ja vastutusrikast tööd. Millegipärast on inimestel arvamus, et seda pole vaja õppida, seda me lihtsalt oskame. Kuid see pole nii, lapsevanemaks on vaja õppida. V. Belinski on öelnud: "Maailmas on palju vanemaid, kuid vähe isasid-emasid." B. Clintongi on öelnud, et USA president on lihtsam olla kui lapsevanem.

Vägivalda propageeriv tekst pole pühakiri

Olen ise leeritatud ja ristitud kristlane, kuid minu Jumal on headuse, õigluse ja armastuse Jumal, vastupidine praeguse Piibli kurjuse, sõdade, massimõrvade ja seda kõike korraldava, heakskiitva Jumalaga (mis siis veel inimestelt tahta?), olles tõeline satanismi õpik, mille on kunagi kirjutanud oma huvisid silmas pidavad suvalised türannid, kurjategijad, jumalateotajad ning selle avalik jutlustamine ja lastele õpetamine oleks kuritegu, mis tuleks kohe ära keelata. Kristlased peavad ju ükskord tunnistama oma vigu, Piibli aegumist ning selle vabandades "relvastusest" maha võtma, sest vägivalda ei saa kunagi õigustada, vägivald pole religioon ja vägivalda propageeriv tekst pole pühakiri.
Kain sooritas oma mõrva kaikaga. Heebrealased mõrvasid odade ja mõõkadega. Kreeklased ja roomlased lisasid soomusrüü, sõja taktika ja strateegia. Kristlased lisasid kahurid ja püssirohu. Tänapäeval oleme siis jõudnud tuumarelvade ajastusse, mil tapmisvahendid on tänu kristlikule tsivilisatsioonile saavutanud säärase tõhususe, et ilma selleta oleksid sõjad jäänud aegade lõpuni lihtsalt kemplemiseks Praegu on väeosades kaplanid, kes enne lahingusse (loe:tapma) minekut oma sõdureid selleks õnnistavad - kas pole kristlik paradoks? Jumal peaks olema eelkõige Armastus, kuid mind häirib maailma kõige pühamaks peetava raamatu - Piibli tegelaste julmus, jõhkrus, vägivald, massimõrvad jne. Kristuse nimel sooritati veriseid ristiretki, tema nimel hävitati teisitimõtlejaid, teiseusulisi.

Kristlik patukahetsus tähendab budistlikus terminoloogias vigade teadvustamist ja nende parandamist, kui see veel võimalik on. Kui midagi on kunagi valesti kirjutatud või on tekst lihtsalt aegunud (Piibel), siis pole mõtet seda igavesti ajastust ajastusse edasi viia, suurendades inimkonna ekslemist vaimses segaduses ning hävitades niimoodi üleüldse religiooni (ka teiste religioonide) prestiizhi, mistõttu religioon on muutunud ühiskonnas ebapopulaarseks, lausa enda vastandiks - surnud tekstiks, usuhulluseks või satanismiks. Kirik võiks oma rüppe juurde võita miljoneid inimesi, kui ta taganeks sellest satanismi "piiblist" ning kirjutaks uue, armastava Jumala õpetuse...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)