Tahaks riiki, mis hooliks ka tavalistest inimestest

Lembit Aulas,      16. jaanuar 2002


Tahaks loota, et aastal 2002 oleks meil riiki rahva huvide seisukohalt rohkem kui läinud aastal. Kolmikliidu hämmastav tegevus ja tegevusetus riigi varade parseldamises ning seadusloomes ja valitsemises, eriti aasta teisel poolel, viis praktiliselt selleni, et rahvas hakkab kiiresti kokku kuivama. Seda mõlemast otsast – lastest ja vanadest. Kuigi selle juures oli kaaluvamaks ilmselt nö "oma poiste" uskumatu kasuahnus ja lömitamine nutsakuid pakkuvate lääne liigkasuvõtjate ees, ei saa märkamata jääda ka valitsevate jõudude ja ajakirjanduse sotsiaalpoliitiline hoiak. Egas muidu poleks olnud võimalik mõne noorsandi häbitu kirjatüki ilmumine pensionäride (kas ka oma isa-ema?) likvideerimise kohta.
Kui kõik meeletud hinnatõusud jäävad jõusse, siis ei jää pensionäridel muud üle kui pigistada toidulaualt viimane, loobuda telefonist ning siis veel arstiabist ja ülikallitest ravimitest. Nii laheneks pensionäride küsimus iseenesest.
Rahva teises otsas pole olukord parem. Kui noorik tööd taotleb, tuleb tal sageli veenduda, et rasestumine ei tohi kõne allagi tulla, sest haige lapse kodune hooldamine võib põhjustada ema vallandamise. Mõistetav on ka vaesemas seisus perede mõte – milleks lapsi, kes sünnist saati hakkavad kannatama alaväärsuse all?

Loodetavasti pöörduvad võimukandjad kujunevas uues olukorras näoga rahva poole ning püüavad ta vabastada liigkasuvõtjate ja laristajate haardest. Tuleks laiali saata nõukogud ja korrumpeerunud ametid, kes kulutavad hulga rahva raha, sogavad vett ja teevad kattevarju raiskamise ja liigkasu varjamiseks. Anda rohkem jõudu rahvakontrollile, tarbijakaitsele, sõltumatule (!) auditile ja revisjonile. Nii oleks tegelikkus rahva ees. Ning kindlasti leidub inimesi, kes mõistuspärase palga eest oskavad ja tahavad ökonoomselt majandada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)