Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile

Vabariigi Valimiskomisjon 4. märts 2015, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.

Kaebuse esitaja: Virgo Kruve.

 Kaebuse sisu

 Riigikogu valimise seadus sätestab, et § 601 (1) „Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00“. Sellenimeline toiming leidis aset 1. märtsil Toompea lossis nii minu kui teiste vaatlejate nähes.

 Seaduse järgi oleks pidanud toimuma tulemuse allkirjastamine, nagu seda on tehtud eelnevatel valimistel 2013. ja 2014. aastal, kui olin samuti e-vaatlejana kohal. § 601 (9) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused. Seekord seda ei toimunud, vähemalt minu märkmete ja mälu järgi. Objektiivset tõendusmaterjali foto või video kujul minul ei ole, sest elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens käskis vastava salvestustehnika ruumist ära viia juba enne, kui algas e-häälte dekrüpteerimine.

 Kell 19:25 kirjutati andmed kollasele plaadile ja kell 19:31 sisestas komisjoni liige Epp Maaten need eraldi arvutit kasutades välises võrgus olevasse Valimiste infosüsteemi (VIS). Selleks tõsteti failid plaadilt arvuti kõvakettale ja laeti need eraldi üles. Tegevus lõpetati 19:41. Järgnes e-maili saatmine USA erafirma Google Inc teenuse Gmail.com abil Leino Mandrele, kes pidi midagi käsitsi käivitama, et tekiks tulemus sisestatud failidest. Siinkohal ei ole enam selge, et andmed olid samast failist, mis laeti ülesse, sest tulemuse näitamise leht ei olnud külastatav. Tuli kirjutada uuesti ja siis saadeti eraldi lingid sisevõrgule, kus näidati tulemust erakondade nimekirjadele, aga mitte tulemust vastavalt § 601 (5):

Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks:

1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;

3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu;

4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.

Vastavad andmed jaoskondade e-häälte kohta on tekkinud 3. märtsil uuendatud infoga.

 Failide ülekandmist auditeerimata Valimiste infosüsteemi ei saa võrdsustada elektroonilise hääletamise tulemuse allkirjastamisega. Vastavalt Valimiste infosüsteemi põhimäärusele https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013068 ei ole selle andmetel õiguslikku tähendust.

§ 4. Infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus.

 Erinevalt varasemate aastatega ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Nendes on järgnev oluline info valimistulemuse selgitamise kohta:

vastuvõetud hääled (LOG1), tühistatud hääled (LOG2, korduvad või jaoskonnas hääletamised), lugemisele läinud hääled (LOG3), kehtetud hääled (LOG4) ja arvestatud hääled (LOG5). Need peavad omavahel klappima, et keegi ei saaks mitut häält lugemiseks anda või lugemisele minna teadmata päritoluga hääli või kellegi e-hääl jääda lugemata. Jaoskonnas vastab sellele valija allkirja andmine sedeli kättesaamise kohta ning hiljem peavad klappima protokollis nii väljastatud sedelite arv, hääletuskastis olnud sedelite arv, kehtetute sedelite ja kokkuloetud sedelite arv. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele.

 Logifailide kontroll toimus päev pärast valimispäeva 2. märtsil ja kell 10:44 allkirjastas elektroonilise hääletuse komisjoni esimees Tarvi Martens ka faili, mida nimetatakse hääletustulemuseks. https://www.valimised.ee/failid/haaletamistulemus.bdoc

 Olen seisukohal, et valimistoiminguid tuleb teha nende seaduses antud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni määrus § 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014008 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, siis see ei oleks takistanud logifailide kontrollimist valimispäeval ja tulemuse allkirjastamist, nagu see on toimunud kahel eelmisel valimisel, mille elektroonilist hääletust samuti vaatlesin. 2. märtsil ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi elektrooniliselt antud häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool komisjoni koosseisust ja sealhulgas esimehed või aseesimehed (§ 601 (2)).

 Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks mina ei saanud isiklikult elektroonilise hääletuse seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada. Selle info sain e-valimiseks kasutatud serverite seadistamisel. Lootsin, et äkki valimispäeval ikkagi kontrollitakse neid, aga seda ei juhtunud. Lisaks on hääle andmiseks kasutatava valimisrakenduse kood salajane ja seda ei ole auditeeritud, siis järelikult ei tea ka valimisametnikud, mida tarkvara tegelikult tegi või kas hääled võeti vastu, salvestati ja loeti vastavalt hääletaja tahtele.

 Riigikogu valimise seadus ei näe ette e-häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem. Seda veel olukorras, kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes.

 Vabariigi Valimiskomisjon võiks algatada eelnõu, et seadust täiendatakse elektrooniliste häälte korduslugemise võimalusega ja sätestatakse turvanõuded riistvara ja tarkvara hoiustamiseks (turvakleebised, ümbrikud, hoiuruumid, jne).

Taotlus

Tunnistada seadusevastaseks elektroonilise hääletamise komisjoni toiming elektroonilise hääletuse tulemuse kindlakstegemisest ja selle kohta info sisestamisest valimiste infosüsteemi, sest seda tulemust ei olnud valimispäeval allkirjastanud elektroonilise hääletamise komisjoni esimees (§ 601 (9)). Sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte lugemine 1. märtsil 2015 ja avaldatud e-valimiste tulemus täies ulatuses (§ 601 (10)). Valimiste infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus, vastavalt VVK määrusele (§ 4) ja neil ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust. Tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastamine 2. märtsil eelnevalt väljatoodud puuduste tõttu (toimus pärast valimispäeva, puudusid VVK liikmed).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks või ainult sellel viisil valinutele uue hääletuse korraldamist, mis oleks olnud võimalik ainult kuni valimispäevani. Elektrooniliselt antud häälte arv on sedavõrd suur, et nende tühistamine mõjutab suures ulatuses valimistulemust. Ainus võimalik ja seaduslik viis on minu arvates § 73 toodud uue valimispäeva määramine ja kordushääletuse korraldamine jaoskondades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Kruve, e-vaatleja

Jaga |