Julius Põldmäe in memoriam 06.01.1911 – 06.03.2007

Raivo Uukkivi,      14. märts 2007


Meie hulgast lahkus Keskerakonna kauaaegne liige Julius Põldmäe.

Julius Põldmäe põlvnes põllupidajate suguvõsast, kes ülemöödunud sajandi lõpul valis oma elukohaks Harjumaal Jüri kihelkonnas Rae vallas Limu külas asuva Mäe talu. Julius sündis jõululapsena, 24. detsembril 1910 kõrvalasuvas Raudoja talus, mis tollal ka kuulus tema vanematele. Hiljem kehtestatud uus kalender kinkis talle terve aasta – selle järgi kujuneski sünnipäevaks 6. jaanuar 1911. Julius oli kaheksalapselise pere kuues laps ja neljas poiss.
Juliuse isa Jaan oli laia silmaringiga talupidaja, kes võttis osa paljude seltskondlike organisatsioonide tegevusest ning oli laiemas ringkonnas tuntud hea kõnemehena. Seetõttu viibis talus alati palju külalisi. Üheskoos arutati tähtsamaid päevaprobleeme või jutustati videvikutundidel vanavanematelt kuuldud lugusid. Arvatavasti panid just need aastad aluse Juliuse kirjandus- ja ajaloohuvile ning tegid temast suurepärase suhtleja.
1919.a. algas koolitee Rae algkoolis, kus koolijuhatajaks oli Johannes Ratassepp, kelle särav isiksus oli poisile eeskujuks ja mõjutas tublisti tema eluhoiaku kujunemist.
1925.a. lõpetas Julius Rae 6-klassilise algkooli. Hariduslembeliste vanemate ja enda soovil asus ta edasi õppima Tallinna Linna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetamise järel otsustas vabatahtlikult minna sõjaväkke teenima sundaega. Pärast kahekuulise sundaja lõppemist astus Julius sõjakooli 10-kuulisele aspirantide kursusele. Selle lõpetamise puhul antud iseloomustuses kirjutas kompaniiülem:
„Iseloomult kiire ning kõigega valmissaaja, omab suurt algatust ning leidlikkust, töötab püsivusega. Kohusetundeliselt väljaarenenud. Toimib tegevust järjekindlalt – hoolega. Isiklikult korralik ning kainete kommetega. Hindan teda kui tulevast juhti – väga hea."
See iseloomustus pidas paika kogu Juliuse elu.
1930-ndatel küpses otsus öelda sõna sekka ka poliitikas. Põllumeesteseltsi liikmena esines Julius Põllumeeste Erakonna kongressil 1933. a. märtsis käreda sõnavõtuga, kritiseerides mõningaid majanduslikke puudusi. Ilmselt teda märgati, sest täiesti ootamatult saabus Eesti Maapangast kiri, milles pakuti suvekuudeks praktikandikohta. Edasipüüdlik noormees määrati pärast praktika lõppu tööle Tartu Maapanka.
Tartu-periood kujunes huvitavaks ja mälestusterohkeks.
Julius alustas töö kõrvalt õpinguid ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuulates oma eriala kõrvalt veel loenguid teda huvitama hakanud Esimese maailmasõja sündmustest ja kirjandusest. Juba esimestel Tartu-päevadel sai temast Tartu Akadeemilise Meeskoori liige Richard Ritsingu käe all. Suureks koorimuusikaaustajaks jäi ta kogu eluks.
Tartus olles proovis Julius kätt ka ajakirjanduses. Ilmusid lood koduvalla teemadel ja sari artikleid Tartu Akadeemilise Meeskoori ringreisist Euroopas.
1940. a. lõpuks õnnestus lõpetada ka ülikool. 1941. aastal toimus muudatus isiklikus elus – sõlmiti abielu Erna Marie Varesega. Teade alanud sõjast võeti vastu isatalus pulmapeol viibides.
Mobiliseerituna Saksa sõjaväkke, tegi Julius Põldmäe kaasa Narva kaitselahingud ning rinde lagunemisel jõudis seiklusrikkalt koju tagasi. Hingetõmbeaeg ei kestnud aga kaua. 1944. a. sügisel algas "valel poolel" sõdimise eest teekond kaugele Siberisse, kust pärast raskeid vintsutusi ja töötamist Novosibirski söekaevandustes õnnestus 1947. a. tänu amnestiale Eestisse tagasi pääseda. Vahepeal oli perre sündinud tütar, kes isa koju jõudes sai juba kaheaastaseks.
Esimeseks töökohaks pärast Siberit sai ENSV Plaanikomisjoni "Loo" abimajand – algas Julius Põldmäe põllumeheelu, mille enim väljakutseid pakkunud etapiks olid aastad 1957–1972, mil ta juhtis esimehena Harju rajooni Kalinini-nimelist kolhoosi. Kui kolhoos liideti Kostivere sovhoosiga, jäi Julius pensionile.
Pensionilolek ei tähendanud rahulikku puhkusepõlve – need aastad kujunesid väga töörohkeks. Mitu aastat osales ta Harju rajooni seltsimehelike kohtute töös kaasistujana, ja tegi kaastööd ajalehtedele. Tema arvel on kaugelt üle 200 artikli, millest suur osa käsitleb põllumajanduslikke päevaküsimusi, aga ka poliitikat ja muid ühiskondlikke teemasid. Ta tegi väga suure töö, uurides Eesti põllumajanduse arenguteed. Mahukaimaks põllumajanduslikuks teoseks sai Harju rajooni kolhooside ja sovhooside ajalugu. Need paksud köited said talletatud Akadeemilisse Raamatukogusse.
Eriti viljakad olid aastad 1989–1995, mille jooksul on ilmunud viis raamatut.
Julius Põldmäe uuris ja pani kirja ka kihelkondade ja valdade ajalugu. Seejuures sai väga põhjalikult läbi uuritud koduvald. Selle uurimuse andis Rae vald 2006. a. oma 140. aastapäeva puhul ka raamatuna välja.
Juliuse ühiskondlikku aktiivsust ja selle märkamist kaaskodanike poolt tõestab ka asjaolu, et temast sai kahe valla – Rae ja Saue – aukodanik. Samuti pälvis Julius 1996. a. Harju maakonna teenetemärgi kauaaegse tõhusa töö eest Harjumaa põllumajanduse arendamisel ning kihelkondade ja valdade ajaloo uurimisel ja publitseerimisel.
Isiklikult kohtusin Julius Põldmäega viimati 2006. a. lõpul. Meie kohtumisel jutustas peaaegu 96-aastane mees imekspandava ladususega oma värvikast elust. Austustvääriva ja lausa kadedaks tegeva mälu näiteks oli asjaolu, et ta oskas fakte iseloomustada kuupäevalise täpsusega ning vähimagi raskuseta meenusid talle jutukstulnud episoodides osalejate nimed. Sel kohtumisel ütles Julius, et ta pole veel lõpetanud ja tal on veel töid pooleli. Paraku ei olene siiski kõik inimese enda tahtest. 6. märtsil Julius Põldmäe lahkus jäädavalt, kuid tema tehtu saab Eesti ajaloos kindlasti väärika koha.
Puhka rahus!



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)