Miks mõnede tööaastaid alavääristatakse?

MAIE KLISS,      11. aprill 2007


Mäletan kolhoosiaja algust. Kõigil kolhoosnikel oli siis töökohustus, kuid normipäeva said vähesed täis ühe päevaga. Põllutööline käis tööl kaks-kolm ja enamgi päeva, et saada kirja üks normipäev. Tahaks tõmmata paralleeli kolhoosnike ja praeguste väiksepalgaliste, meie tulevaste pensionäride vahele. Selgitan seda oma kogemuste varal, sest inimene ei saa enne aru, kui tee puust ette ja värvi punaseks.

Möödunud aasta aprillis, kui tõsteti pensioni, siis minu arvestuse kohaselt oli mul tööstaazhi 50 aastat. Kuna minu arvestus ametlikuga kuidagi ei klappinud, helistasin Sotsiaalkindlustusametisse. Viimase aasta olin töötanud ühes firmas koristajana ja mind huvitas, kas see aasta on arvestatud minu pensioniaastate hulka. Mulle aga öeldi, et tööaastaid on koguni 45. 1998. aasta lõpuni sain iga töötatud aasta eest ühe tööaasta. Järgnevatel aastatel oli palk aga nii väike (töötasin haiglas), et aastakoefitsient sai ühest väiksem. Tundsin huvi, kui palju sain viimase töötatud aasta eest? (2005. aasta palk 3000 EEK, millest maksuvaba 1700 EEK.) Selgus, et aastakoefitsiendiks tuli 0,399, mis lisas 1/3 tööaastat.

Kolhoosiajal töötas kolhoosnik või mitu päeva, aga lõpuks ta sai normipäeva kätte. Praegu peab madalapalgaline töötama mitu aastat, et 1,0 aastakoefitsienti välja teenida.

Keskerakond võttis selle probleemi Riigikogu valimiste eel luubi alla (vt 31. jaanuari Kesknädalas Inara Luigase artikkel), kuid arvamus, et baasosa tõstmine midagi lahendaks, on minu arvates vale. Baasosa – see on (andke andeks, aga pahatihti see on nii!) pättide ja päevavaraste pension – aus tööinimene on alati oma pensioni tööaastatega välja teeninud.

Milleks üldse sotsiaaldemokraadid eesotsas kunagise sotsiaalministri Eiki Nestoriga tegid selle tobeda koefitsiendiseaduse? Eks ikka selleks, et rikkaid rikkamaks ja vaeseid veel vaesemaks teha.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)