Palgareform vajab eakate elukogemust

JAANUS SILLA,      24. jaanuar 2007


Lisaks aktiivses tööeas inimeste edule avab palgareform võimalusi täisväärtuslikuks eluks ka eakatele – neile, kes oma elutööga on inimväärse puhkuse ära teeninud, kuid pole jõudeolekut reaalselt veel täiel määral kasutada saanud.

Koos avaliku sektori palgareformiga hakkavad samaaegselt tõusma palgad erasektoris. Töötajate vääriline tasustamine sisuliselt tähendab ühiskonnas loodava rikkuse õiglasemat jaotumist kõigi ühiskonnaliikmete vahel – rikkus ei lähe ainult äriinimeste taskusse, vaid jõuab ka tööinimesteni. Mida õiglasemalt jaotuvad suure majanduskasvu viljad, seda kindlustatumad on pensionipõlve välja teeninud inimesed.

Elatustaseme üldine tõus toetab alati pensionäre

Teiste riikide kogemus näitab, et mida paremini on ühiskonna keskmine töötav liige rahaliselt kindlustatud, seda paremini elavad sotsiaalsüsteemi kasutavad eakad inimesed. Euroopa sotsiaalset turumajandust viljelevad riigid on siin heaks näiteks. Eesti majanduspoliitika eesmärk on sarnaneda teiste Euroopa Liidu liikmete sotsiaalse turumajanduse mudelile, mis garanteerib eakatele sissetuleku tõusu olukorras, kus keskmine töötaja hakkab väärilisemat tasu teenima.
Oma igapäevase töö käigus puutun palju kokku eelkõige Tallinnast väljaspool, maal elavate pensionäridega. Minult küsitakse sageli arvamust palgareformi ja üldse majanduspoliitika teemadel. Need inimesed tahavad selgeks saada , et kuidas lähiaastateks välja lubatud muutused nendeni jõuavad ja mis kasu nemad palgareformist saavad. Tahetakse teada, kui ruttu palgareformi positiivne mõju maapiirkondades ilmneb ning kas palgareformist oodata olevad muudatused Eesti majanduses ilmnevad juba praeguste pensionäride eluajal.
Vastuseks kõigile neile pean vajalikuks rõhutada, et kavandatud palgareform suudab ühiskonda nelja aasta jooksul muuta sellisel viisil, et seda tunnetaksid ka pensionipõlve pidajad üle kogu Eesti. Oluline on siinjuures vaid see, et ühiste jõududega seisaksime palgareformi eest ega laseks asjatul vastupropagandal palgareformi idee tegelikku headust mingil viisil varjutada.

Vastupropagandat aga tehakse palgareformile kõvasti – eelkõige sellepärast, et valimised on tulemas. Kui palgareformi idee oleks välja käidud pärast valimisi, siis poleks ükski mõistlik Eesti inimene selle vastu, et meie kohalik majandus areneks ja me kõik sellest osa saaksime.

Palgareformi eest vastutab kogu Eesti/b>

Vastutust palgareformi elluviimise eest kanname kõik. Vanemate inimeste vastutus palgareformi eest on isegi mõnevõrra suurem, kui keskealistel või noortel. Eakamad on elukogenumad ja oskavad hinnata asju õigel viisil. Nad on näinud erinevaid aegu ja teavad, mis viib tulemuseni ja mis mitte. Nemad teavad, et ausat ja kauakestvat elu on võimalik elada tehtud töö eest saadud palgaga, mitte lühiajaliselt spekuleerides või võlgu võttes.
Noored inimesed ei saa teinekord aru, et laenuraha toel elamine ei saa igavesti kesta. Nad ei taha mõista, et kiirelt, n-ö ratsa rikkaks saamine pole enamikul juhtudel võimalik ja toob kaasa vaid kurbi tagajärgi. Noored usuvad ja võtavad puhta kullana seda, mida neile räägitakse tänasest, laenudel põhinevast majandusedust, ja kui väidetakse, et just sellisel viisil me Euroopa rikkaimate riikide hulka jõuamegi.
Noortele pole vaja ette heita vähest elukogemust ja rikkumatut siirust. Etteheiteid tuleb teha neile, kes noorte eksiteele viimise tagajärjel endale poliitilist kasu lõigata püüavad.

Elukogemust tuleb austada, ja kõrges eas inimesed on praegu need, kes saavad meid aidata.
Käesolevaga kutsun üles kõiki eakaid selgitama noorematele, mis viib meie elu edasi ja millisel määral palgareform on kogu edasise majanduse arengu võtmeks.

Viimati muudetud: 24.01.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)