Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Eesti riik liigub vaikiva ajastu poole

MIHHAIL STALNUHHIN,      08. aprill 2009

Narva linnavolikogu võttis vastu otsuse pöörduda Riigikohtusse taotlusega, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevateks riigi lisaeelarve raames tehtud seadusemuudatused, mille tõttu Narva on sunnitud tagantjärele oma eelarvet kärpima.

Sellest polegi mõtet pikemalt jutustada – iga omavalitsus ise teab, mida peab tegema oma elanike huvide kaitsmiseks. Hoopis teisel teemal oleks praegu õige aeg rääkida.

 

Meedia loputab lihtsameelsete ajusid

Alati on nii olnud, et sulid ja pätid tahaksid avalikkuse silmis ausad ja õilsad olla. Pahatihti see neil õnnestubki, sest inimeste hinnanguid ühele või teisele asjale võib üsna kergesti mõjutada. See, kuidas suur osa Eesti meediast lihtsameelsete ajusid loputab, on väärt kõrget hinnangut: oma asja tuntakse hästi ja aetakse professionaalselt. Kahju, et ei märgata, kuhupoole liigub riik.

Kui absoluutne enamik arvestatavast meediast teenindab ainult üht poliitilist leeri, kõiki muid summutades ja mustates, liigub riik vaikiva ajastu poole.

Kui kaitsepolitsei „abistab” üht poliitilist jõudu teiste vastu, liigub riik vaikiva ajastu poole.

Kui avalikult välja öeldud sõnad „hea venelane on surnud venelane” ei tekita ühiskonnas hukkamõistu, liigub riik vaikiva ajastu poole.

Kui keegi ei muretse, nähes, kuidas EV president on muutunud mitte kogu rahva, vaid ainult kolme konkreetse erakonna presidendiks, liigub riik vaikiva ajastu poole.

Kui omavalitsused võimaldavad, ühtki halba sõna lausumata, ennast Vabariigi Valitsusel vägistada iga kord, kui valitsusel selleks isu tekib, liigub riik vaikiva ajastu poole.

 

Alatu aeg

„Mida halba siis selles vaikivas ajastus on?” küsib ehk keegi. Eks muidugi on tal ka plusse. Kõht on kartulikoori meeldivalt täis ning ajud seedivad järjekordset uudist naaberriikide probleemidest – mõni võtab sedagi õnnena. Ainult et sellised asjad lõpevad riigi täieliku allakäigu ja lagunemise või okupatsiooniga. Ainuüksi möödunud sajandi näitel ning ainuüksi Euroopas on sellele kümneid tõendusi.

Narva tegi oma sammu. Sest on olnud halvemaid aegu kui praegu, kuid alatumaid – mitte kunagi.

Meie seisukoht on kindel: Eesti riiklik iseseisvus, mis suurel määral sõltub põhiseaduse sätete kehtivusest, on puutumatu. Kaitstes oma eelarvet Riigikohtus, kaitseb Narva kogu Eesti suveräänsust.

 

MIHHAIL STALNUHHIN

Narva linnavolikogu esimees

 

 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

„PÕHJARANNIK“: Narva läheb riigi vastu kohtusse

 

Eile (26. märtsil – Kn) võttis Narva linnavolikogu häälteenamusega vastu otsuse pöörduda Riigikohtusse taotlusega, et kohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevateks seadusemuudatused, mille tõttu Narva on sunnitud tagantjärele oma eelarvet kärpima ning laenuvõtmisest loobuma.
Väikesearvuline linnavolikogu opositsioon hääletas Riigikohtusse pöördumise vastu. Põhjenduseks toodi see, et enne kui kulutada suuri summasid kohtuprotsessile, võiks ära oodata, kuidas laheneb analoogne hagi, millega pöördus Riigikohtusse Tallinn. "Kui Tallinn kohtus võidab, siis on suurepärane, kui mitte, siis misjaoks kulutada ilmaaegu 100 000 krooni maksumaksja raha?" avaldas asja kohta arvamust saadik Nadežda Sinjakova. "Kas on väljavaadet kohtus võita või on see puhtal kujul populism?" tundis huvi saadik Ants Pauls. "Riigikohus peab mõistma, et me sellel ei peatu, vaid pöördume Euroopa Kohtusse. Kui aga Riigikohus võtab vastu otsuse kaitsta põhiseaduslikke õigusi, siis on meie võit kohtus kindel," kinnitas Mihhail Stalnuhhin. Ta selgitas, et Narva ei saa Tallinna võitu kohtus kasutada ning peab ise hagi esitama. Оpositsionäärid tundsid muret, ega Narva hakka, oodates kohtuotsust, mis võib mitme kuu peale venida, laia elu elama, selle asemel et rihma koomale tõmmata. Kahel viimasel kuul laekunud maksutulu on olnud plaanitust mõnevõrra suurem – vastavalt 31,5 miljonit ja umbes 27 miljonit krooni jaanuaris ja veebruaris. Sellises olukorras võiks laenuvõtmisest loobuda, leiab opositsioon. Stalnuhhin aga kinnitab, et laenudest loobumine annab linna ehitusfirmadele valusa hoobi: "Me räägime umbes tuhandest töökohast ehitusvaldkonnas." Linnavolikogu juristide arvates ei jää see asi kohtus venima. "Meie juristid on Riigikohtu praktikat uurinud – kui tegu on omavalitsustele niivõrd oluliste küsimustega, hakatakse kohtuasja arutama kaks nädalat pärast taotluse esitamist," kinnitas linnavolikogu esimees.

IRINA TOKAREVA
Põhjarannik, 27.3.2009

 

 



Viimati muudetud: 08.04.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail