Korteritehingute anatoomia

TAAVI AAS,      21. november 2007


Delfi jättis vastulause avaldamata!

Kui valet lõputult korrutada, muutub see kõigile vastuvõetavaks ja usutavaks müüdiks. Seda propaganda kuldreeglit kasutatakse Eesti meedias õhinal. Aastaid on Tallinnas 90-ndate korteritehinguid seostatud Keskerakonnaga, kuigi linnavolikokku, kes kollegiaalse organina otsuseid langetas, nagu ka korteritehingute-aegsesse linnavalitsusse, kuulus teistegi parteide esindajaid. Ainuotsuste langetamine polnud võimalik ja selleks puudus ka vajadus.

22. oktoobri Delfi arvamusloos käivitas Vilja Kiisler taas Keskerakonna „haisvatest korteritehingutest" leierdava vana plaadi, kuigi artikli põhiteema on hoopis Reformierakonna silmamoondajatrikid Pronkssõduriga.

Tallinna linnavalitsuse 18. aprilli korraldusega moodustati komisjon, kes asus uurima aastatel 1993–2007 Tallinna Kesklinna Valitsuses mitteeluruumide, tööandja eluruumide ja asustamata eluruumide erastamist ning eluruumide võõrandamise tehinguid. Komisjoni esimehena on mul toimunust ülevaade. Olen valmis informatsiooni üldsusega jagama. Kogutud andmetele toetudes võin kinnitada, et tehingute tagant ei paista mitte keskerakondlaste, vaid sootuks teistesse parteidesse kuulunud tublide ametnike või parteitute poolehoidjate kõrvad.

Faktid lükkavad Kiisleri väited ümber

Pean Delfi lugejaid piisavalt arukateks ja analüüsivõimelisteks, et pakkuda emotsioonide asemel arve ja fakte, mis kõnelevad selget keelt – Keskerakonna sidumine korteritehingutega on kunstlik ja johtub paremkreenis meedia foobiatest.

Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990–1997 vähemalt 3000 juhul.

Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega.

Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna.

Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud „lihttöölistest" on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id.

Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990–1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi.

Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda. Kui eraldada enam kui 3000 sõlmitud lepingust need 15, millele kirjutas alla Elmar Sepp, siis selgub, et tema viis omavalitsusorgani järjepidevusest lähtudes ellu eelkäijate alustatut. Kohtus mõisteti korteritehingute juhtfiguuriks tehtud Sepp kõigis süüdistustes õigeks.

Keskerakond heastab omandireformi ebaõigluse

Keskerakonnale heidetakse ette, et jätkame korterite erastamist sundüürnikele. Oleme kindlal seisukohal, et omandireformi käigus tekitatud ülekohus tuleb heastada. Nii nagu II maailmasõda lõppes eestlastele alles iseseisvuse taastamisega, lõpeb omandireform alles pärast riigi tekitatud ebaõigluse heastamist. Aeg, mil Reformierakond kinkis kesklinna luksuskortereid, on läbi. Keskerakondlik linnavalitsus kehtestas esimesena reeglid, mille järgi suuremad ja heas korras korterid lähevad enampakkumisele.

Mõni sõna ka nn K-korteritest, mille ümber viimastel päevadel lärmi lüüakse. Munitsipaalelamuehitus kuulub enamikus Euroopa heaoluriikides soositud tegevuste hulka, sest noorte perede, linnale ja riigile vajalike spetsialistide ning vanurite elamispinnaga kindlustamises pole tasakaalustatud ühiskondades midagi taunimisväärset. End liberaalideks pidavad, ent olulises paremnihkes poliitikud ja ajakirjanikud peavad munitsipaalelamuehitust Tallinnas millekski erakordseks.

Tõepoolest pole ükski teine erakond suutnud pealinnas käivitada nii ulatuslikku elamuehitust kui Keskerakond, ja kui selle tulemusel kerkivad K-korterid mahendavad ühiskonnas sotsiaalseid pingeid ning tagavad uute võimaluste arvelt korterituru korrastumise, siis tuleb selle üle rõõmustada. Olgu siis K-korterid, ja saagu neid palju!

Aeg oleks korteritehingute-teemale läheneda fakte hinnates. Ent siis ei saaks enam Keskerakonda mustata, ning küllap pole see meie pealiskaudsele ajakirjandusele meeltmööda.

Millegipärast eiratakse ajakirjanduses omavalitsuste demokraatlikku ülesehitust, kleepides igale linnavolikogu otsusele külge Keskerakonna sildi. Tasus vaid reformierakondlasel Mati Elistel välja tulla linnatelevisiooni ideega, kui see meedias juba Kesktelevisiooniks ristiti.

Muidugi on keskerakondlik linnavalitsus tubli, ent kui kõik algatused vaid meiega siduda, tuleks volikogu laiali saata.
Novembris lõpetab komisjon töö ja avaldab lõpparuande.

[esiletõste]
Olgu siis K-korterid, ja saagu neid palju!

Toimetuse märkus: Selle kirjutise põhjustas Delfi portaali ühe toimetaja Vilja Kiisleri kommentaar, kus räägiti Keskerakonna „haisvatest korteritehingutest". Tallinna abilinnapea Taavi Aas püüdis sellele vastata, kuid demokraatlik ajakirjanik Vilja Kiisler keeldus vastust avaldamast. Niipalju siis objektiivsusest ja võrdsest kohtlemisest Eesti meedias! Delfi üleminek H. H. Luige omandusse ei ole sõnavabadust riigis paraku laiendanud. Kesknädal avaldab heameelega Taavi Aasa vastuse Vilja Kiislerile.

[Pildiallkiri:]
MEEDIAKURTUS: Korruptsiooni toetav meedia ei kuule ega näe, kuidas erastamise segastel aegadel omandasid vildakteid pidi korterid Toompea aadlimajas (vasakult) Toomas-Hendrik Ilves, Tõnis Palts ja Eerik-Niiles Kross. Ei olnud nad ei sundüürnikud, lastekodulapsed ega vanglast väljujad.

Viimati muudetud: 21.11.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (32)