Enneolematu atentaat Eesti opositsiooniliidrile

 Alati võib leiduda mõni ärimees, näiteks keegi Slava, kes kingib sünnipäevaks kella, aga pärast jookseb kaitsepolitseisse üles andma, et „õhus on kolossaalne altkäemaks“. Nii mõnigi ärimees loodab oma eesmärke saavutada manipuleerimise, valetamise või provokatsioonide kaudu. Kas meil peab siis sellepärast elu elamata jääma? Võtke nüüd neid altkäemaksu-lugusid linnaehituses realistlikult.

Tegemist on reasündmusega. Mingit altkäemaksu ei ole. Alati on ehituses lihtsalt keegi, kes jääb konkurentsis alla, ja siis kaebab. Kogu maailmas on selliseid juhtumeid linnaehituses kokkulugematu arv. Ei ole see olukord ka Tartus või Pärnus sugugi teistmoodi.

Altkäemaks ja poliitiline valik

Hoopis teine asi on näiteks tõesti altkäemaks Alstomilt – siin on meie kapo vait kui sukk, sest Alstomiga on seotud selle erakonna juhid, kes kaitsepolitsei peadirektori asetäitjale neid tellimusi teiste erakondade mustamiseks annavadki! Muide, pange tähele, kapo peadirektori asetäitja ei teinud teist nägugi, kui selle partei esindajad võitlesid välja elamislube Venemaa allmaailmategelastele.

Savisaare vastu suunatud lool on selgelt poliitiline alltekst, mis on suunatud suurima opositsioonipartei liidri vastu. Ütleks enamgi – on kahtlus, et võimalikku Savisaare tapmise katset märtsis ning praegust altkäemaksuafääri on juhitud samast keskusest, millel eesmärgiks iga hinna eest Savisaarest vabaneda – n-ö koha tegemine kellelegi teisele. Näiteks silmas pidades vene valijaid.

Võib arvata, et kapo kogenematut peadirektorit on jälle tillist tõmmatud. Järjekordne nobekäpp „Simm“ või „Dressen“ on suunanud protsesse oma huvides. Pole see mingi vandenõuteooria, sest kaitsepolitsei juhtivtöötaja Indrek Põder vahistati ja pandi vangi, kuna püüdis kogu Eesti riigiaparaati panna tantsima Moskva tegelinskite pilli järgi. Tundub, et välismaised eriteenistused on kapot ennegi koostööle meelitanud saavutamaks selle riikliku jõustruktuuriga manipuleerides oma eesmärke.

Savisaare jalahaigus paistab pärast 9/22 teises valguses

Endiselt on vastuseta küsimused, mis tekkisid seoses Edgar Savisaare ootamatu haigestumisega märtsis 2015. Pärast seda, kui ettearvamatult kokku kukkunud Vene tippajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal oli täpselt samasugune kliiniline pilt nagu Savisaarel ning Kara-Muzra väidab kindlalt, et teda mürgitati, oleks kapo pidanud ammu olema tagajalgadel.

Võimalik atentaat poliitilisse eliiti kuuluva ekspeaministri, endise sise- ja majandusministri, pealinna nüüdse linnapea ning praeguse opositsiooniliidri vastu on Eesti poliitilises praktikas enneolematu. Asjatult on kaotatud palju aega. Sellistes asjades kuriteojäljed jahtuvad ja mõne aja pärast kaovad üldse.

Aga teoreetiliselt kujutagem ette juhtumit, et näiteks midagi sellist toimub mõne suure lääneriigi opositsioonipartei juhiga. Võite kindlad olla, et tolle riigi õiguskaitseorganid on kohe tagajalgadel. Miks? Aga sellepärast, et Lääne demokraatias on opositsioon „Tema Majesteet Opositsioon“, lahutamatu osa võimustruktuurist, sama tähtis kui võimulolev partei. Faktiliselt on opositsioon õiguskaitseorganite ülemus, nii nagu on seda võimupartei. Opositsiooni kaitstakse sama valvsalt kui valitsust, sest võõrriikide huvi on mõjutada mitte ainult tänast, vaid ka homset poliitikat.

Eestis õiguskaitseorganid opositsiooni ei kaitse

Meil siin Eestis lääneriigi järele ei lõhna. Opositsioonipartei juhtivad tegelased on pideva jälitamise, uurimise ja kohtu alla andmise subjektid. Kui nendega aga midagi juhtub, siis õiguskaitseorganid ei kõssagi. Et küsite, kus on kapo avaldus pärast ekspeaminister Savisaarega märtsis juhtunut? Õige, seda ei ole. Ja uskuge mind, see ei ole normaalne! Kindlasti on väga oluline see, mis juhtus Edgar Savisaarega. Veel tähtsam aga on see, et demokraatlik riik reageerib sellele, mis toimub tema tähtsaima opositsiooniliidriga.

Normaalses olukorras vastav organ uurib ja teeb avalduse. Näiteks: asja uuriti ja midagi kahtlast ei tuvastatud. Nii tehakse, et informeerida üldsust, maha võtta asjatuid kahtlusi. Ei ole tähtis, kas midagi kahtlast toimus valitsus- või opositsioonipoliitikuga. Näiteks Saksamaal, pärast juhtiva Bundestagi saadiku Andreas Schockenhoffi surma, mille puhul kahtlustati ebaloomulikku surmapõhjust, asuti kohe asja põhjalikult uurima ning kohus käskis viivitamatult teha lahkamise.

Põgene, vaba laps!

Elame maailmas, mis sarnaneb külma sõja aegsele tapmiste ja mürgitamiste maailmale. On inimene, on probleem, ei ole inimest, ei ole probleemi. Võtkem näiteks uudis Londonist, kus tuntud tegelane on mürgitatud gelsemium elegans’iga. Ei, me ei loe konspiratiivseid spioonilugusid, see on uudis pärismaailmast.

Peame endale aru andma, et ka Eesti-suguses riigis on olemas selge ja pidev oht, et välised jõud võivad rünnata; manipuleerida mitte ainult võimupoliitikuid, vaid ka opositsionääre. See oht on pidev ja jääv. Seepärast on Eesti eriteenistuste õige käitumisjoonis väga oluline. Aga Savisaare ründamise juhtumis eelmisel nädalal oli see käitumisjoonis vale.

Siiski ei maksa Edgar Savisaare pärast üleliia muretseda ega tekitada igasugu kaudseid seoseid selle pinnalt, et tal on mingid vanad sõbrad, kes olid tema sõbrad ka aastakümneid tagasi ning kes on tõesti teda toetanud igasugustel aegadel. Kõigel sellel puudub kriminaalõiguslik perspektiiv. Savisaar jätkab Keskerakonna esimehena, Tallinna linnapeana, varsti võib-olla peaministrina ja miks mitte Vabariigi Presidendina. Tema vaenajate käed jäävad lühikeseks – laulva revolutsiooni liidrit rahva südamest niisama välja ei püüa, sest me „ei viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last“.

Ainult et Edgar Savisaar on vaba liider, kes ei põgene, vaid jääb oma rahvaga lõpuni.

MAX KAUR, PhD, Mustvee linnapea

[fototekst]

MÕRVAKATSE: Tänavu maikuus viidi Vene publitsist ja ühiskonnategelane Vladimir Kara-Murza kriitilises seisundis haiglasse. Arstid diagnoosisid tal arteriaalse vererõhu järsu languse. Haiglaametnike teatel kannatas patsient kopsupõletiku ja neerude talitushäire all, kuid teda hoiti kunstlikult elus ning probleemid levisid teistele eluliselt tähtsatele organitele. Kara-Murzal oli täpselt samasugune kliiniline pilt nagu kohe pärast Riigikogu valimisi ootamatult haigestunud Edgar Savisaarel.

Jaga |