Mida peaks teadma puukidest?

EERO MERILIND,      04. mai 2005


Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk, keda võib leida kogu Eestis ja laanepuuk, kes elutseb Pärnu-, Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Ida-Virumaal ja Läänemaal.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist.
Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haava natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimastusvahendina, samas sisaldab ka vere hüübimist takistavat ainet.
Kui puuk on hammustanud, tuleb ta võimalikult ruttu eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võib viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu tuleb hoiduda puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest. Kasutama peaks peeni pintsette, et haarata puuki nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tuleks puuk ettevaatlikult vastu kellaosuti liikumist "välja keerata".
Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga puhastada. Kui märkate ringikujulist punetust või muid sümptomeid, tuleks pöörduda kohe arsti poole.
Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik ennast vaktsineerida. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta hiljem. Omandatud immuunsuse säilitamiseks süstitakse lisadoos vaktsiini iga kolme aasta tagant.
Puugihammustust saab vältida, kui kasutada katvat pikkade varrukatega riietust. Püksisääred tuleks toppida sokkide või kummikute sisse. Kanda soovitatakse heledaid riideid, sest nii on puuki kergem märgata. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist tuleks kogu keha hoolikalt üle vaadata. Lastel tuleks kontrollida kõrvataguseid ja kõiki nahavolte.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)