Kuidas jääda Inimeseks

Edgar Savisaar on meie väikesele riigile suur kingitus poliitikuna, eriti juhina. Rahvarinne, Balti kett, IME algatus jmt. Ta on juht, kes töötab – ta tegutseb oma rahva heaolu ja parema käekäigu nimel. Ta on „sirge seljaga“ nii inimesena kui ka juhina, kes vajadusel julgeb meie inimeste heaolu kaitsta nii ida- kui ka läänerindel. Ta tunneb oma rahvast, teab oma inimeste vajadusi, püüab täita nende ootusi.

 Omapäiseid, julgeid ja oma inimeste huve kaitsvaid riigijuhte suurriigid võimule lasta ei taha ja ega lasegi. Tõelisi riigimehi ei saa välisjõud oma huvidele allutada, sest need inimesed võitlevad oma väikeriigi huvide eest. Niisugused tuleb võimust kaugel hoida. Savisaare-taolised tegijad on tüütud, sest nad nõuavad, väsimatult olles aktiivsed võitlejad.

 Meie president hr. Ilves eelistab riiki juhtima Reformierakonda, kes paindub hästi läänelikele huvidele ja hasartselt on idapoolsete vastane. Otsejoones ja varjamatult. Nemad koos juhivad Eesti riiki, abistades Aafrikat, Afganistani, Kreekat, Ukrainat jne.

 Kuidas meie oma inimesed elavad, neid ei huvita. Paljud inimesed on välismaale tööle läinud, aga Eesti tänavatel vuravad uhked autod. Rikkad elavad, vaesed virelevad. Nii lääne- kui ka idapoolsele survele suudab väike Eesti vastu panna targa diplomaatia, kõrgetasemelise poliitika ja oma huvide tähtsustamise, kui oleme võitlusvõimelised ja kui kaasame kõiki tarku inimesi.

 Nõukogude (vene) surve ja võimu alt oskasime vabaneda, aga Lääne survele allume, justkui meil endil enam huve ei olegi. Aga on! Meie väike riik ja meie oma inimesed tahavad ajada omi asju vastavalt meie ajaloole, meie kultuurile, meie majandusele.

 Kui jätkatakse igavesti ühe erakonna ülemvõimu all, balsameeritakse võim ka tulevikuks. Kes reformareid juhendab, õpetab või suunab, seda me ei tea, aga võimu on nad kindlustanud iga päeva, kuu ja aastaga. Kuidas? Ikka „omapoiste“ paigutamisega omavalitsustesse, maakondadesse, ettevõtete nõukogudesse. Need inimesed püsivad võimupartei toiduahelas. Valimistel kindlustavad nad oma häälega leiva endale tervelt neljaks aastaks.

Analüüsime, kuidas Reformierakond saab hääli teistest rohkem.

1) Riigiametnikud Tallinnas annavad hääle enamuses valitsevatele isikutele (meenutame, et 2014. a. võeti juurde 75 ametnikku enne 2015. a. parlamendivalimisi). Ja ametikoht kohustab.

2) Tartus valitseb Reformierakond, s.t. sealsed linnaametnikud (ka nende pered) annavad hääle reformaritele.

3) Pärnus valitseb Reformierakond – ka seal tulevad ametnike hääled reformikatele.

4) Maavanemad on enamasti Reformierakonna soosingus; ka nemad annavad oma hääled leivaisadele.

5) Paljud kohalike omavalitsuste juhid on Reformierakonna liikmed, sest muidu ei saa raha (raha eraldab ju riigivalitsus) kooli, kultuurimaja või spordiväljaku korrastamiseks.

6) Kui siia lisada oletatavad e-hääletuse nivelleerivad liigutused Reformi kasuks, ongi kõik valimised võitnud Reformierakond.

Nagu noored ütlevad: keda see kotib, et osa rahvast elab vaesuses või läheb tööle välismaale!? Ametnikud elavad neli aastat jälle ära, ja eks siis näe!

 Meie riigis tõelised riigimehed võimule ei saa ja meie elu niipea paremaks ei lähe. Meie riigis ei võidelda oma inimeste heaolu eest, sest käed on kinni toolide küljes. Jalad on tooli all ja vabariigi edasiminek peaaegu seiskunud.

 KESKMÕTE: Meie riigis tõelised riigimehed võimule ei saa.

MAIE NIIT, Otepää ettevõtja

Jaga |