Kas rahvas lepib tagasiminekuga eikuhugi?

H. Aavik,      07. märts 2007


Milleks kurta ja kiruda, kui oleme ise igatepidi süüdi oma rahva hääbumises? Kuidas saab nii väikse rahvaarvu juures loota järelkasvu suurenemist, kui surm lõikab külluslikku vilja meie keskel? Inimesed on läinud julmaks ja jõhkraks, iga aastaga ikka hullemaks murdjaks.

Kas on näha olukorra paranemist? Arvan, et ei! Kui säärane riik oma korralagedate seadustega meie üle valitseb, siis mitte.
Meil kurdetakse kogu aeg iibe nappuse üle. Kurdetakse küll, aga kaugemale ei jõuta. Kuidas aga upitada iivet, kui riik ei liiguta selleks lillegi?

Meie riik soosib alkoholi, seisab hea selle eest, et rahvas oleks joobnud nii päeval kui ka öösel. Mürk peab kättesaadav olema igal ajal ja igas kohas, küll bensiinijaamas ja kus tahes mujal. Kas on keegi meist tõsiselt mõelnud sellele, kui palju sel viisil lõhutakse perekondi ja võetakse elu nii endilt kui ka lastelt? Küll peetakse õllesummereid ja muid joomapidusid. On neid olnud meil siin Saaremaalgi. Kõik see olevat seaduslik ja õige! Meie pühad ja tähtpäevad, olgu jõulud, aastavahetus, kolmekuningapäev, vastlapäev, jaanipäev jne on noortel ära lörtsitud – üks joomine joomise otsa! Miski pole enam püha, isegi enda või ligimese sünnipäev.

Jääb oodata, millal kirikutes avatakse müügiletid „janu" kustutamiseks. Milleks selline võrdlus? Kui kirikutes juba nüüd tahetakse teatrit tegema hakata, pole imestada, kui seal pakutaks müüa armulauaveini.

Mis rääkida iibest, kui liikluses surma saanutele arvame juurde ka sandistatud ja need, kes kannatustes koolevad? Kui palju elusid katkeb suitsiidi tõttu, kui palju tulekahjudes või uppumise tagajärjel?

Peale selle – naised, kes ei mõtlegi lapsesaamisele. On ju nüüd olemas igasugust seksiatribuutikat, mis välistab rasedaksjäämise. Milleks siis veel mehele minna? Ärme unustame, et on nii naisi kui ka mehi, kes lapsi ei saa saamagi. Paneme kirja ka abordid. Kõike sellest kaokuristikust ei jõuagi siin üles tähendada. Aga niipalju küll veel, et eurokäsuga on nüüd meilgi au sisse tõstetud nii lesbid kui ka homod.

Need allaviivad näitajad viitavad meie rahva kadumisele. Ei aita, kui lapsed elavad külluslikult ja teevad omas tarkuses juba ise lapsi, olles ise seejuures alles lapseeas. Ei päästa see meid enam!

Ja mis emad nendest lastest tulevad, kes käivad ilmastikule vaatamata palja naba ja seljaga? Telekas (Kanal 2) loeb ilmateadet, et külma on 15–20 kraadi, rannariides teadustaja.

Ma võin ennast nimetada ilma hariduseta inimeseks – minuaegne algharidus oli kuueklassine. Mulle on sellest aidanud oma aja äraelamiseks. Olen igati tänulik kõigi algteadmiste eest oma kunagistele õpetajatele. Nüüd on aga õpetaja pandud riigi ja ajakirjanduse poolt orjaseisundisse kui alaväärtuslik produkt, keda võib alati süüaluseks mõista, kuidas tahes „tituleerida".

Lapsevanematel on nüüd kole kõrge eneseväärikuse tunne, et neil on alati õigus, õpetajal seevastu ainult kohustused.

Meie haritud ja targad lapsevanemad eelistavad oma võsukestele võõrapäraseid nimesid panna. Eestipärased olevat liiga matslikud ja labased! Ja lapsed kasvades-sirgudes leiavad vanematele tänutäheks, et inglise keeles on parem laulda kui oma armsas emakeeles.

Meie riik ei kaitse oma rahvast ega hoolitse tema eest, vaid laostab teda. Kahjuks eestlane on leplik ja haletsusväärselt tagasihoidlik, on nõus kõigega, nii hea kui halvaga, mida kunagised okupandid ja nüüdsed ärikad-rikkurid riigi kindla kaitse all talle kaela määrivad ja väänavad.

Ei ole head siin päikese all. Hea on neil, keda näidatakse klantspaberil kui väljavalitud ainuõigeid subjekte. Niikaua, kui vaid loodame ja ohkame parema elujärje järele, ei jõua me seda kunagi ära oodata. Ja nii me, eestlased, kaomegi omaenese käe läbi.

Ole sa vaene või ole sa rikas, sära või suple sa igapäev kullas, hea seegi, kui puhkad ikkagi lõpuks oma kodumaa mullas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)