Euroga liitumine nõuab üheksa korda mõõtmist

Rootslaste arvamus on muutunud väga lühikese aja jooksul. 18 protsendipunkti suurune vahe euro pooldajate ja vastaste vahel on suurim 2007. aastast. Veel kunagi pole euro-vastaste osakaal Rootsis nii kõrge olnud. „Euroala viimaste kuude finants- ja majandusprobleemid on rootslaste arvamust muutnud ning pannud nad eurole eelistama Rootsi krooni," kommenteeris uudisteagentuurile Direkt SEB peaökonomist Robert Bergqvist. Teda ei üllata, et euro-vastasus rootslaste seas kasvab. Rootslased mäletavad  veel hästi oma riigi eelarvekriisi 1990. aastatel. "Paljude euroala riikide rahaasjad on väga kehvas ja tõsises olukorras. Edasise poliitika osas valitseb suur ebakindlus ning probleemid võivad levida ka teistesse riikidesse. Viimase kahe aasta kriis on päevavalgele toonud süsteemi nõrgad kohad, mis tuleb kõrvaldada, et euro usaldusväärsus ja stabiilsus taastuks," ütles Bergqvist.

Mäletatavasti on mitu Eesti valitsuse liiget ja majanduseksperti rõhutanud, et Eesti liitumine euroga muudab meie majanduskeskkonna võimalike uute välisinvestorite silmis usaldusväärsemaks. Aga mis juhtub, kui euro enda usaldusväärsus suurte eurotsooni  riikide, nt Saksamaa ja Prantsusmaa jaoks langeb? Hiljuti nõustus Saksamaa küll euro stabiilsuse tagamise nimel toetama Kreekat. Kesknädal aga kahtleb, kas Saksamaa oleks sama abivalmis, kui ka teiste raskustes vaevlevate eurotsooni riikide (Portugal, Iirimaa, Hispaania) majandus hakkaks häirekella lööma.

Euro usaldusväärsus langeb lisaks rootslastele teistegi eurooplaste silmis. Pole võimatu, et tulevikus mõni kohalikele valimistele läheneva eurot kasutava suurriigi juht võib euro süvenevate probleemide korral otsustada oma valijate tahtele vastu tulles loobuda eurost, võttes taas kasutusele rahvusvaluuta. Kui selliseks riigiks oleks Saksamaa või Prantsusmaa, lakkaks tõenäoliselt peagi toimimast eurotsoon tervikuna. Ehk oleks Eestil enne liitumist euroga tarvis oodata, millega ulatuslikud eurot puudutavad probleemid lõpevad? Juba vanarahvas teadis: üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

INDREK VEISERIK

Jaga |