Allar Jõksi tegevus põhiseaduse valgusel

AIN SEPPIK,      19. juuni 2002




Mõtlesin kaua, kas avaldada arvamust õiguskantsleri politiseerumise üle. Nähtavasti ei oleks ma seda teinud. Kuid kuna minu hea tuttav Allar Jõks ei suvatsenud Riigikogusse ilmuda isegi iseenda ettepanekut kaitsma, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada õiguskantsleri enda meetodeid ehk meedia kasutamist

Allar Jõks ei leidnud aega küll oma põhiseadusliku kohustuse täitmiseks ehk siis parlamendi ees esinemiseks, kuid seda vilkam oli ta kohe peale parlamendi otsust esinema intervjuude ja artiklitega meediakanalites. Mis aga veelgi kummalisem: õiguskantsler on ajakirjanduse pealkirjade järgi asunud peale päevapoliitikas osalemise ka valitsuse kallale. Seda vaatamata sellele, et põhiseadus annab temale üksnes õiguse kontrollida õigusaktide põhiseadusele vastavust.

Kõrge riigiametnik hakkas poliitikuks

Kuid vaadelgem alustuseks õiguskantsleri enda rolli ja võimalusi põhiseaduse valgusel. Vastavalt Põhiseaduse §- le 139, on õiguskantsler sõltumatu ametiisik. Kes analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
Põhiseaduse § 142 kohaselt kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku riigivõimu õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui seda ei tehta, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks.
Need on õiguskantsleri kui ametiisiku põhiseaduslikud kohustused ning tööülesanded, mille piiresse peaks ta ka jääma. Mida teeb aga õiguskantsler? Osaleb päev-päeva järel päevapoliitikas nagu tüüpilisele poliitikule kohane. Seejuures võtab ta selgelt mitteõiguslikke seisukohti, süüdistades erakondi omakasupüüdlikkuses, ohus demokraatiale, ebaaususes jne. Kui veelgi tähelepanelikumalt Allar Jõksi väljaastumisi jälgida, siis erilise kriitika osaliseks saavad nimelt suured parlamendierakonnad olgu nad siis koalitsioonis või opositsioonis.

Õiguskantsleri kohustus täitmata

Oma põhiseadusliku kohustuse - ettepaneku kaitsmise Riigikogu ees - jätab õiguskantsler aga täitmata, ega suvatse ka parlamendi ette ilmuda. Avalikult on õiguskantsler lubanud seadusandja otsuse Riigikohtus vaidlustada, kuid koheselt on ta alustanud kohtulikke debatte hoopis ajakirjanduse vahendusel, milline tegevus on selgelt vaadeldav kohtu mõjutamisena. Seega on Allar Jõks viinud oma tööülesannete täitmise poliitilise debati tasandile. Selline käitumine ei ole kindlasti kooskõlas põhiseaduse kirjatähe või mõttega. Oht demokraatiale seisnebki selliste piiride ületamises. Olen veendunud, et ametnikud, isegi väga kõrged ametnikud, ei tohi osaleda päevapoliitikas ega võtta osa ajakirjanduse vahendusel poliitilistest debattidest. Selline käitumine kätkeb endas ohtu demokraatiale seetõttu, et sellisel juhul ei saa ametiisikud enam olla sõltumatud ja objektiivsed ning nende usaldusväärsus langeb.

Ärevaks teeb mind aga veel üks õiguskantsleri seisukoht: nimelt kinnitab õiguskantsler, et valimisliitude kaotamine kohalikel valimistel on vastuolus põhiseadusega. Samas ta aga möönab (PM 22.05.2002), et: " olukord oleks teine, kui seadus oleks jõustunud kaugemas tulevikus.". Huvitav, kas siis oleks selline seadusemuudatus muutunud ajaga põhiseaduse mõttega kooskõlas olevaks? On väärtusi, mis ajas muutuvad, kuid antud ettekande kontekstis puudub küll igasugune alus väitele, millega võiks põhjendada sellist õiguslikus mõttes arusaamatut seisukohta.

Tähtis otsus rahvale selgitamata

Samas ei protesti õiguskantsler valimisliitude kaotamise vastu Riigikogu valimistel, vaid üksnes kohalikel valimistel. Tuletan siinkohal meelde, et Riigikogu valimistel saavad kandideerida üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ning kohalikel valimistel ka mittekodanikud. Kas õiguskantsler tõepoolest arvab, et Eesti Vabariigi kodanike õigusi on vaja vähem kaitsta kui mittekodanike omi või on siin muud kaalutlused ? Seda õiguskantsler aga seletanud ei ole.
Tõsiasi on aga seegi, et kohalikud valimised on enne Riigikogu valimisi ning uute poliitjõudude huvides on võita eelkõige nendel valimistel. Kui nii arutleda, siis on õiguskantsleri ja veel mõne teisegi kõrge ametiisiku viimase aja poliitiline aktiivsus arusaadav. Kuid siis peaks seda ka ausalt ütlema. Seda tegi veendunud Isamaalane Tõnis Palts, kes teatas ühel kenal päeval, et temal on parem karjääri teha uues Rahva Asjas. Selline aus ülestunnistus oleks ka antud juhtumi valguses igati kohane.
Muidugi tuleks sellisel juhul ametniku staatusest loobuda ning see oleks igati kooskõlas põhiseaduse mõttega. Allar Jõks seisab ilmselt raskete valikute ees, kuid demokraatia huvides tuleb neid valikuid teha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)