Transpordi korraldamine on riigi ülesanne

AARE-MALDUS UUSTALU, PhD,      24. august 2005


Reformierakonna juhatuse liikme Jürgen Ligi arvates pole transpordi korraldamine riigi ülesanne ning igasugused signaalid riigiettevõtte taastamise kohta mõjuvad hirmutavalt investoritele (Postimees, 9. august). Paraku on Ligi ja tema mõttekaaslaste seisukohad sügavalt ekslikud ja Eesti riigile kahjulikud.

Küsimus on selles, et kogu taasiseseisvumise perioodi jooksul pole maksumaksja kulul elavad Riigikogu parempoolsed poliitikud viitsinud endale selgeks teha ärikorralduse põhialuseid ega transpordituru eripära ning samastavad ekslikult transporditurgu kauba- ja tegurituruga (töö-, raha- ja väärtpaberiturg) ning üldriikliku tähtsusega transpordiettevõtet äriettevõttega, mis on toonud Eesti riigile ja selle mainele korvamatut kahju.

Transport on majanduse vereringe
Tootmise madala efektiivsuse ja majanduse rahva teenimisest eemaldumise põhjus ei ole mitte üksnes selles, et majanduse arengut seostatakse esmajoones ettevõtluse arenguga. Samas unustatakse, et riigi majandussüsteemi lahutamatuks osaks on transpordisüsteem, kuhu kuuluvad auto-, raudtee-, mere-, sisevee-, toru- ja õhutransport. Transport on toidu, rõivaste ja peavarju kõrval inimese eksisteerimise neljandaks eluliseks vajaduseks. Majanduse arendamise ja tootmise paigutamine on otseselt seotud transpordi arendamisega ning seda nimetatakse rahvamajanduse vereringeks.
Transport annab inimesele ja kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse. Ilma transpordita pole normaalset sidet inimese ja tema töökoha, haridusasutuste, polikliiniku, kultuuri- ja täitevvõimu jne asutuste ning erinevate majandusharude ja piirkondade vahel. Transport ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse ja põllumajanduse harud, asulad ja puhketsoonid. Ilma toodete vahetamiseta, mis toimub transpordi vahendusel, oleks üksikute piirkondade spetsialiseerumine mõeldamatu. Tänu transpordile saavad erinevad piirkonnad võimaluse arendada oma majandust vastavalt looduslikele ja majanduslikele eeldustele.

Riigi ülesandeks pole transpordi kuritegelik erastamine
Arvestades, et transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ning tegevusega ning riigi poliitilise ja majandusliku julgeoleku tagamisega, on transporditurul lisaks müüjale (transpordiettevõte) ja ostjale (kauba saatja, saaja või reisija) veel kolmas osaleja – riigi- või kohaliku võimu organid. Seepärast ei ole transporditurud vabad, sest muude turgudega võrreldes on seal eri tasemega piirangute mõju erakordselt suur. Võimuorganid mõjutavad transporditurgu järgmiste abinõudega (Ärikorralduse põhiteadmised. TTÜ Majandusteaduskond. „Külim", 2003):

* transpordialaste seaduste või määruste väljaandmine;
* liiklusohutus, autojuhi tööaja limiteerimine, kauba kahjustamise vähendamine, mürapiirangud ja keskkonnakaitse nõuete tõhustamine;
* transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamine ja käigushoidmine;
* transpordimaksude ja -lõivude kehtestamine (kütuse aktsiisimaks, saastemaks, teedemaks);
* transpordivahendite tehniliste normide kinnitamine või muutmine (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud);
* transpordilubade ja litsentside väljaandmine, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamine.
Eeltoodust nähtub, et riigi ülesanne on transpordi infrastruktuuri rajamine ja käigushoidmine, mitte selle kuritegelik erastamine.

Eesti Raudtee oma ajaloo nadimas seisus
Reformierakondlane Jürgen Ligi eksib rängalt, kui arvab, et riigiettevõtte taastamine mõjub hirmutavalt investoritele. Olukord on kardinaalselt vastupidine, sest investeerimine riigivarasse on parim garantii investorile.
Samuti välistab transpordi infrastruktuuri erastamine sinna Euroopa Liidu struktuurifondidest miljarditesse kroonidesse ulatuvate investeeringute saamise võimaluse. ELi abiraha ei puuduta mitte üksnes raudteed, vaid ka sadamaid ja parvlaevu. Nii näiteks eraldati Soomele ELi struktuurifondidest vahendeid parvlaeva-jäälõhkuja ehitamiseks Vaasa-Umea liinil.
Eestil on nende vahendite saamiseks märksa paremad eeldused kohalike parvlaevaliinide tarbeks, kus väike meresügavus ja jääolud esitavad eri nõudeid laevade konstruktsiooni osas. Sotsiaalse ja regionaalökonoomilise aspekti ning transpordituru eripära ignoreerimine Eesti transpordi arendamisel on viinud Läänemaale olulise Riisipere-Haapsalu raudteelõigu hävitamisele ning Eesti raudtee selle 135-aastase ajaloo jooksul kõige nadimasse seisu. Sisuliselt on Eesti raudtee muudetud erakapitali huvides Oktoobri raudtee haruteeks.
Tulemus peegeldub Eesti Vabariigi sotsiaal- ja regionaalpoliitika ebarahuldavas tasemes, mille puhul üks maakond (Harjumaa), kus elab 38,5 % vabariigi elanikkonnast, annab ligemale 60% SKP-st ning ülejäänud 14 maakonna osa, kus elab 61,5% elanikkonnast, moodustab vaid 40%. Ühtlasi on mereäärse maa erastamine pidurdanud ka Tallinna majanduskasvu.

Arutu ja kuritegelik mereäärse riigimaa erastamine
Lõbusõidulaevade külastatavuse poolest kuuluvad Euroopa esikolmikusse Peterburi, Helsingi ja Tallinna sadamad. Arvestades mereturismi pidevat kasvutendentsi ja konkurentsieelist andva logistika arendamise võimalusi, on Tallinna Vanasadama terminaalid lõbusõidulaevadele kitsaks jäänud.
Maailma parimad ja unikaalsed võimalused lõbusõidulaevadele kaasaegse terminaali rajamiseks paiknevad linnahalli sadamast loode suunas, kus mere sügavus on 16 m ning kust pääs vanalinna on reisijatele lühim ja atraktiivseim.
Paraku takistab seda linnajuhtide lühinägelikkus ning kinnisvarafirmade ja arhitektide saamahimu, mille tagajärjel, vastupidiselt rahvusvahelisele praktikale, on mereäärsed maad müüdud erafirmadele (Preatoni, Pro Kapital, Oberhaus), kes planeerivad sinna ehitada kortermaju rikkuritele. Kahjuks domineerib Tallinna rannikupiirkondade detailplaneeringute koostamisel arhitektide ülimuslikkus ning mere- ja majandusteadlaste ning nende valdkondade spetsialistide tõrjutus. Seepärast on täiesti lubamatu ja kuritegelik mereäärse riigimaa erastamine, mis viib maaga spekuleerimisele ja tähendaks Eesti kui mereriigi totaalse allakäigu jätkumist.
Eesti majanduse tasakaalustatud arengu tagamiseks tuleb Eesti raudtee taasriigistada ning saarte ja mandri laevaühendus anda riigile. Maailma edukamate sadamalinnade praktika põhjal ei ole sadamamaa munitsipaliseerimisel alternatiivi ning Eesti ja Tallinna majanduskasvu huvides tuleks Vanasadam anda Tallinna linna alluvusse. Igas normaalses Euroopa Liidu riigis on omaette tegutsev transpordiministeerium, nagu seda meil kunagi oli.
Transpordi korraldamine on riigi ja kohaliku võimu ülesanne!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)