Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kellel on, sellele antakse juurde

Valdeko Potisep,      05. juuni 2002


Näib, et peaminister Siim Kallas on just selle piiblilause endale lipukirjaks seadnud. Oma ettekandes Reformierakonna üldkogul (28.aprillil) varjab ta seda strateegiat enda arvates piisavalt kavalalt.
Kuulutades oma erakonna prioriteediks alandada kõigil tulumaksu 20 protsendini, kiidab Kallas, et nii võidavad keskmise palga saajad 4000 krooni ja kaks keskmise palga saajat 8000 krooni aastas. Aga kuidas jääb teistega?
Kui poolikut kalkulatsiooni lõpuni rehkendada, tuleb välja, et sajatuhandelise (100 000) kuupalga puhul võidaks maksumaksja 72 000 krooni aastas, ent maksumiljonärid juba ca veerand miljonit ja enamgi veel. Näljapalgal töötegija võiks hambad varna riputada, sest tulumaksu vähendamise puhul võidaks ta vaid sente, mis ei kompenseeriks hindade tõusu. Piltlikult öeldes - võidaks sendi, aga kaotaks krooni. Nii hakkaks kavandatav kahemiljardiline puudujääk riigikassas kõige valusamalt pigistama just madalapalgalisi. Kui nendele liita veel kasvav töötute hulk ja pensionärid, kelle elatisraha sellesama puudujäägi tõttu tuleks kärpida, siis edaspidi enam kui poolte Eesti elanike sissetulekute kohta võib öelda, et elamiseks vähe, suremiseks palju.Ka paljud keskmise palga saajad, kelle valijahääli Kallas oma valikuliste numbritega üritab peibutada, võivad oodata pigem trääsa kui präänikut. Riigi juhtimine tühise vähemuse huvides tõotab tööpuudust ja koondamisi neilegi. Kallas lubab vastupidist arengut: raha jääb rahva kätte, elatustase tõuseb. Nähtavasti tähendab sõna "rahvas" esimese eesti keeles üksnes uusrikkaid. Sellest seisukohast prioriteete seades võiks tulumaksu koguni ära kaotada ja nn rahva rikkus tõuseks lausa ludinal.
Võrdluseks neile tulevikuvisioonidele tuletame minevikust meelde, et Eenpalu valitsuse ajal, mil arvestati elanikkonna kui terviku huvisid, kehtis astmeline tulumaks. Keskmise palgaga töötajal (6000 - 10 000 krooni aastas) oli see 1936. aastal viis protsenti (5%). Sellest edasi kerkis maks kahe protsendi haaval kuni 36 protsendini neile, kel tulu üle 30 000 krooni, ehk tänase kursiga ligikaudu üle 3 miljoni.

Viimati muudetud: 05.06.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail