![]() Lauri Laasi: Pole kahjulikku laenutoodet, vaid on ebaselged laenamistingimusedLIIS LASS, 31. märts 2009Noorema põlvkonna avaliku elu tegelane Liis Lass on avanud internetis aadressil www.lass24.ee/w/ mitmekesise ja sisuka arvamusportaali. Selles arutlevad erinevad autorid hariduse, tervise, poliitika jt teemadel. Samuti kirjeldatakse majanduskitsikusse sattunud inimeste elu ning antakse nõu, kuidas raskel ajal eluga toime tulla. Liis Lassi portaal on alternatiiviks lugejatele, kes on väsinud peavoolumeedia sisutühjusest. Kesknädal avaldab uue portaali tutvustuseks Liis Lassi intervjuu Riigikogu liikme Lauri Laasiga (Keskerakond), kes arutleb, mil määral peaks riik sekkuma kodanike laenudega seotud probleemidesse ja kas laenuandjate tegevus peaks olema riiklikult suunatud.
Kui piisavaks hindad eestlase üldisi finantsteadmisi? Piisavaks, et olla objektiivne laenu võttes? Praegune olukord, mil paljud kodulaenajad on hädas, tõestas selgelt, et 100%-list pädevust ei ole ning alati eksisteerib inimesi, kes oma teadmisi ja võimeid ülehindavad ning seetõttu raskustesse satuvad. Kindlasti “koolitab” selline olukord inimest tagantjärele, kuid tõsi ta on, et massilisi laenamisi taotleti ja väljastati palju ka riske hindamata. Laenu väljastajatele – nii suurtele kommertspankadele kui ka väikestele kiirlaenukontoritele – hakati üleöö tegema ettekirjutusi tarbija kaitsmise sildi all. Kas pigem poleks ratsionaalsem olnud tarbija koolitamisega probleemide ennetamine, kuivõrd nüüd ettevõtjate tegevuse pärssimine? Loomulikult oleks koolitamine olnud efektiivsem ja arukam variant. Kuus kuud enne seda, kui majandus “auku kukkus”, ütleb peaminister Ansip veel, et kõik saab korda ning Eesti majandus jätkab tõusutempos. Kui selline impulss noortele anda, siis pole imestada, et nad jätkavad laenamist. Paraku võis see lause saada mõnele noorele perele saatuslikuks, sest Eesti majandus ei jätkanud tõusmist ning nii mõnigi pidi kodust loobuma. See seik tõestab, kuidas Eesti valitsusel puudub igasugune praktika ja know-how selliseid asju ette näha ja ennetada. Nüüd tuleb tõepoolest võtta kasutusele hädaabi meetmed, mis paraku võivad olla kahjulikud ettevõtjale. Seega ei saa väita, et üks või teine laenutoode turul oleks kuidagi halb või tarbijakahjulik? Pole kahjulikku laenutoodet, vaid on selgeks tegemata tingimused. Kiirlaenu puhul on tegemist ju kiire rahaga, mille väljastamisel on lihtsalt teistsugune teenustasu. Iseenesest on toode oma olemuselt vägagi läbipaistev, kuid laenuandja peab garanteerima, et tema tingimused on laenajale elementaarsel tasemel kättesaadavad, ning laenaja peab oma laenuotsuse tegema objektiivselt ning heauskselt, sest ka laenuandjal on ebalikviidse kliendi näol tegemist suure riski võtmisega. Olgu tegemist lihtsalt ja suuremate garantiideta kätte saadava kiirlaenuga või kommertspanga pikaajalise eluasemelaenuga, vastutustundlikud peavad olema mõlemad pooled. Kuna aga hetkeolukord on selline, et massiline laenamine on tekitanud probleeme, siis tuleb reformida just laenuandjate poolt. Ma ei välista, et kunagi on uus olukord, kus laenuandjate laenuväljastamistingimused on jälle lihtsad ja lisapiiranguteta. Hetkel jääb selline mulje, nagu kiirlaenajad oleksid “halvad” ning kommertspangad “head”. Kas sellise mainekujunduse taga ei või klientide võitmise nimel olla kommertspangad ise? Saladus ei ole see, et valitsuse ettenägematus tagajärgede osas andis mingil hetkel kommertspankadele võimaluse kontrollimatult laenude väljastamisega ja klientide võitmisega “lahmida”. Kõik kampaaniad täitsid uute laenuklientide kaasamise eesmärki, ning pankade kasumimarginaalid olid laes. Selline võimalus, et n-ö kiirlaenude mainet kujundasid kommertspangad, on täiesti reaalne, kuna sellel hetkel oli neil lubamatult suur võim Eesti majanduse üle. Kõige selle näilise edu tulemuseks oli see, et Eesti riik on täna pankroti lävel ja nõnda õhukeseks kulutatud, et põhimõtteliselt tuleb seda otsast ehitama hakata. Kas riik peaks tõsiselt mõtlema ise kodulaenu pakkumisele? Täna mõtleme tõsiselt sellele, kas riik ei peaks omandama laenupanga, ning seeläbi “halvad laenud” üle võtma. Niimoodi täidaks riik oma kohust vastutada selle eest, mida oleme lubanud. Tuleb pakkuda noortele garantii kodu säilitamiseks ning väljastada kodulaenu ise – võimaldada pikemad perioodid, paindlikumad tagasimaksed ning miks mitte viia sisse ka laenu pärandamise õigus! Kas on mõeldud ka riigipoolsele laenu- või finantskoolitusele, mis juba maast ja madalast pakuks kodanikule laiemaid teadmisi fiskaalpoliitikast, laenamisest ja laenu teenindamisest? Hetkel tõepoolest selline koolitamine puudub. Erialaseid teadmisi saab majanduskoolidest, kuid kitsa grupi koolitamine ei pruugi tõepoolest olla piisav maailmas, kus laenust on saanud samasugune toode nagu kingad või puhkusereis.
Viimati muudetud: 31.03.2009
| Tagasi uudiste nimekirja |