Juhan Parts jäi vastuse võlgu

RAMON LOIK,      22. jaanuar 2003




10. jaanuaril esitas Keskerakonna Noortekogu infoagentuuride ETA ja BNSi kaudu Res Publica esimees Juhan Partsile järgmise avaliku küsimuse:
ÜVE Res Publica poolt täna avaldatud 2002. aasta 4. kvartali toetuste aruandest selgub, et Res Publicat ja tema sidusorganisatsioone toetasid ettevõtted ja eraisikud möödunud aasta viimases kvartalis kokku 6,6 miljoni krooniga.
Toetajate hulgas on ka endise Hoiupanga juht, Daiwa-afääriga kurikuulsaks saanud ärimees Olari Taal, kes annetas 01.11.2002 Res Publicale tervelt 1 miljon krooni (!).
Kuna eraisiku kohta on tegemist ülisuure ühekordse annetusega, palub Eesti Keskerakonna Noortekogu Res Publica esimees Juhan Partsilt avalikku selgitust, kas ollakse kindlad, et Olari Taali annetus pole pärit mitte Daiwa-afääri intressidest ja kas ning kuivõrd üldse nn "uut poliitikat" ellu viia lubav erakond kontrollib enda kontole laekuvate suurannetuste päritolu?
Keskerakonna Noortekogu küsimus jäi aga kahjuks "hüüdja hääleks kõrbes", sest vastust pole me kahetsusväärsel kombel tänaseni saanud (?!). Kahetsusväärne on ka see, et muidu nii uudishimulike ajakirjanike hulgast pole veel mitte keegi küsimuse vastu sügavamat huvi tundma hakanud.
16. jaanuaril andsid Res Publica saadikukandidaadid Kaarli kirikus pühaliku vande, milles tõotasid "selgitada avalikkusele ausalt oma otsuseid, mitte võtta vastu mingeid kingitusi ega lasta end mõjutada erapoolikust huvist ja mitte siduda end kuritegelike grupeeringute ning nende esindajate huvide kaitsmisega". Samuti lubati olla "alati valmis selgitama oma tegevust valijatele ning mitte käituda valijate ega konkurentide suhtes üleolevalt või halvustavalt".
Kutsun siinkohal Juhan Partsi üles täitma oma kiriklikku vannet ning andma avalik, otsekohene ja aus vastus Keskerakonna Noortekogu küsimusele.

Daiwa-afääri meenutuseks

1998. aasta algupoolel emiteerib Hoiupank 700 miljoni krooni eest uusi aktsiaid. Panga kuus tippjuhti ostavad ligi pooled emiteeritavatest aktsiatest välja 345 miljoni krooni eest Hoiupanga Töötajate AS-i (HTAS) nime all. Seltskonda kuuluvad Olari Taal, Heino Viik, Priit Haller, Aare Kilp, Juta Maar ning Marcel Vichmann. Et summa kokku saada, panevad pankurid esiteks kokku oma raha (väidetavalt kuulus suurem osa kogutud 127 miljonist kroonist Hoiupanga juhile Olari Taalile), lisaks laenavad nad Jaapani Daiwa pangalt 218 miljonit krooni. Laenu tagatiseks pandivad nad needsamad välja ostetavad Hoiupanga aktsiad, kusjuures HTASi kuulunud Hoiupanga juhid annavad Daiwale veksli, et kui raha laenaja ei suuda võlga õigeaegselt tasuda, maksab selle kinni Hoiupank.
Laenu tagasimakse tähtajaks on Hansapank ja Hoiupank otsustanud ühineda ning bilansside auditeerimisega tuleb ka kahtlane laen välja. Hoiupanga nõukogu usaldab kogu asjaajamise panga peajuristile Marcel Vichmannile. Ülejäänud pankurid astuvad mängust välja, kinkides HTASi osalused Vichmannile. Juristi offshore-firma Coalgate Ltd saab volitused aktsiad Daiwalt välja osta. Selleks laenab pank võlakirja alusel firmale 225 miljonit krooni. Vichmann maksab laenu, kuid aktsiad kantakse uuesti Vichmannile kuuluvale HTAS-le, sest just HTAS oli need kunagi Daiwale ka pantinud. Vichmann jätab aktsiad endale, sest ainus, kes juriidiliselt vastutab, on maksuvabas riigis registreeritud Coalgate Ltd, kes oli Hoiupangale andnud sisuliselt katteta võlakirja.
Detsembris 2000 saabub viimane kohtuotsus - Vichmann pidi 200 miljoni krooni väärtuses aktsiatelt maksma Hansapangale 56 miljonit krooni. Järele jäi üle 140 miljoni krooni.
Allikas: Äripäev

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)