Alternatiiv: biokütus ka automootorisse

ERVIN TÕNNE,      16. mai 2001


Naftasaaduste järjest suurenev hinnatõus tekitaks peagi uue pankrotilaine, sest eesti majandus on transpordi osatähtsus väga suur. Biokütuse tootmisel saaksid paljud maainimesed tööd ja raha jääks riiki. Diislikütus maksaks 5 krooni liiter, oktaanarvuga 95 bensiin 4,5 - 5 krooni.

Täna sõltub majanduslik ellujäämine kohalike küsimuste lahendamisel globaalsete majandussuundumuste õigel prognoosimisel ja nendest õigete innovaatiliste järelduste tegemisel.
Valitsus on pime uute naftaproduktide hinnarolli suhtes, mis tõstab järgneva viie aasta jooksul autokütuste hinnad 20-25 kroonini liitrist.
Eesti nõrk majandus ei ole selliste hindade juures konkurentsivõimeline. See tähendaks kolme-nelja aasta pärast uut pankrotilainet, sest transpordi osa tootmises on suur.

Biokütus peaks olema aktsiisivaba

Väljapääs oleks biokütuse tootmise arendamine, kuid vaid siis, kui riik vabastaks biokütused aktsiisimaksust. Vähemalt niikaua, kuni on välja töötatud meile sobivad tehnoloogiad, käima pandud tooraine kasvatamine, ehitatud tehased ja saadud vähemalt pool eesti kütusevajadust kattev toodang.
Meil on piisavalt põllupinda tehniliste kultuuride kasvatamiseks. See ongi meie eelis, mis tuleks kindlasti ära kasutada.
Uue tehnika ja tehnoloogia sisseseadmine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, aega ja teadustööd. Just selleks ongi vaja vabastust aktsiisimaksust, et meie põllumajandus suudaks väga napi aja jooksul väheste käibevahenditega korraldada piisava koguse õli ja teiste tehniliste kultuuride kasvatamise ja töötlemise.

Põllumehed peremeesteks

Kõige tähtsam on leida vahendid ja ehitada biokütust tootvad tehased vahetult põllumajandusettevõtete omandisse. Olgu need siis ühistud, taluühistud või taluliitude ühistud.
Igal juhul peaksid need olema talupidajatele kuuluvad ühistud. Ainult nii on võimalik väärtustada toorainet, müüa lõpp-produkti ja garanteerida põllumeestele vajaminev kütus vastuvõetava hinnaga.
Kui biokütuse tehased hakkaksid kuuluma õliliidu ärimeestele, rahvusvahelisele kapitalile jne, seataks eesmärgiks maksimaalse kasumi saamine. See tähendaks põllumehele monopoolselt dikteeritud kokkuostuhindu. Kütusetootja annab põllumehele seemne, väetise ja muud vahendid, võttes endale kogu kasumi ja jättes põllumehele vaid töörõõmu. Nagu see toimib juba pikemat aega piimatootjate ja piimatööstuse vahel.

Õlikultuuridest biodiislit, viljast bensiini

Helsingi Ülikooli eestlasest professor Rein Muoni on välja töötanud tehnoloogia õlikultuuridest biodiisli saamiseks ja viljast bensiini saamiseks.
Rein Muoni: 1000 kilost rapsiseemnest saab 450 kg diiselkütust. Umbes samapalju bensiini annab välja ka tonn teravilja. Lõuna-Eestis on elu väga kehv -- tööd pole, põllud on võssa kasvanud. Biokütuse tootmisega saaks anda inimestele tööd, raha jääks riiki alles. Diislikütus maksaks 5 krooni liiter, oktaanarvuga 95 bensiin 4,5 - 5 krooni. Seda siis, kui kütus ei käiks aktsiisimaksu alla.

Pärnumaa talus eksperiment juba käib

Seni on mõlemat kütust valmistatud laboratoorselt. Biodiislit toodetakse ühes Pärnumaa talus katseseadmel ka praegu. Vaja oleks ainult poliitikute, valitsuse ja rahva tahet ning uus Eesti Nokia olekski olemas.

Saaksime mitu head tulemust:

märkimisväärne raha jääks riiki

eesti majandus oleks naftaturust sõltumatu

põllumajanduses oleks tööhõive lahendatud

kriisisituatsioonis oleks oma kütus olemas

kogu asja arendamisega ja optimeerimisega oleks ametis märkimisväärne hulk
valgekraesid, insenere, teadlasi, juriste jne.

parandaksime taastumatute loodusvarade põletamisel tekkiva saastebilansi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)