Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Krugman: Enne 2015. aastat pole lootagi Eesti majanduse tõusu 2007. aasta tasemele

INDREK VEISERIK,      16. märts 2011

Eesti astumisest eurotsooni on tänaseks möödas kaks ja pool kuud. Selle aja jooksul on meie meedias vähe kirjutatud positiivsetest muutustest, mida euro tulek Eesti majandusse on toonud. Ilmselt on põhjus selles, et lihtsalt pole midagi eriti meeldivat. Sellele viitas hiljuti ka ajaleht Pealinn artiklis "Euro tuli, kuhu jäid aga miljonilised välisinvesteeringud?".
 

„Euro on nüüd olemas, laenuintressid aga püsivad endisel tasemel. Krooni devalveerimisest pole küll enam põhjust rääkida, kuid mida ikkagi pole, need on tõotatud välisinvesteeringud," kirjutas Pealinn.

 

Eduloost on asi kaugel

Eesti majanduse käekäik seoses euro tulekuga pälvis aasta algul mitmete majandusekspertide tähelepanu. New York Times'i kolumnist, Nobeli majandusauhinna laureaat Paul Krugman avaldas 40 minutit enne Eesti liitumist eurotsooniga mõtteid NYT arvamusleheküljel. Ühest küljest ta tunnustas Eestit märkimisväärse saavutuse eest, aga samas nentis, et selle aktsiooni hind on meile tähendanud depressioonimõõdulist majanduslangust: SKP on taas kasvul, kuid seda pärast 18-protsendist langust. IMF-i prognoosid ulatuvad kõigest 2015. aastani - ja isegi selleks ajaks ei ole Eesti SKP veel 2007. aasta tasemel. Tööpuudus, mis jõudis peaaegu 18 protsendini, jääb aastani 2014 kõrgemaks kui 10 protsenti, leidis ta. „Niisiis - palju õnne, Eesti! -, kuid avaldan ka kaastunnet. See ei olnud see särav sissemarss euroalale, mida teile lubati," kirjutas Krugman.

5. jaanuaril avaldas Washington Post artikli, kus võrreldi Eestit sellise kasvava majandusriigiga nagu Saksamaa, mida vastandati Kreekale ja Iirimaale.

Majandus- ja Poliitikauuringute Keskuse juht Dean Baker avaldas seepeale nördimust oma asutuse kodulehel, märkides, et Washington Post võinuks oma artiklis märkida, et Eestis on 16,2% tööpuudus ning kriisiaegadel tõmbus majandus kokku enam kui 15%. „Seetõttu on vägagi kummaline Eesti käekäiku kujutada eduloona," märkis Baker.

Eesti majanduse olukorra kohta võttis Krugman taas sõna. „Wow! Ma arvasin, et Dean Baker liialdas Washington Postis avaldatud artikli osas. Kuid Baker ei liialdanud. Eestit kujutatakse „kasvava majandusega" riigina, mainimata, et majandus elas läbi tõelise depressiooni mõõtu majanduslanguse, millest tänaseks on taastunud vaid pisike osa," kirjutas ta. Krugman avaldas tabeli, kus võrreldi tööhõivet Lätis, Eestis ja Islandil. Tabelis kajastub selgelt,  et tööhõive Islandil oli märksa suurem kui Eestis. „Võimas!" lõpetas Krugman seepeale irooniliselt oma käsitluse.

 

Baltikumi sündroomist pole pääsu

Ka Barcelonas tegutsev majandusteadlane Edward Hugh avaldas oma blogis imestust selle üle, et Eestit peetakse juba tõusva majandusega riigiks. „Kommentaatorid üksteise järel ei väsi meid informeerimast sellest, et Eesti majandus on alustanud hiljuti teatud tõusu," kirjutas Hugh. Ta tõi näitena mainitud Washington Post'i artikli ning nädalalehe Economist Kesk-Euroopa korrespondendi ülistava kirjelduse Eesti majanduse väljavaadetest. "Kahjuks ei muutu veini maitse üksnes sellest, kui pudelil silt välja vahetada," kirjutas Hugh.

Tema sõnul Eesti ei ole tõusva, vaid tasapisi taastuva majandusega riik. „Arvestades nende väljakutsete tõsidust, millega Eesti seisab silmitsi, pole see riik suutnud end kaugeltki veel distantseerida majandusprobleemidest, mis liigituvad sellise mõiste nagu „Baltikumi sündroom" alla," märkis Hugh.

Kesknädal avaldab nende majandusekspertide arvamused selleks, et kummutada Reformierakonna ja Eesti Panga levitatud valearusaama, justkui lahendaks euro Eesti majanduse probleemid. Keskerakond rõhutas juba tükk aega enne euro tulekut, et keskenduda tuleb hoopis kõrgele tööpuudusele ja väljarändele, mitte aga eurole. Erakonda süüdistati valimiste ajal selle eest aga „ideedepuuduses".

Tänaseks on euro meil käes, kuid majandusprobleemid on endiselt lahendamata. Pudelisildi vahetamisega veini maitse ju tõepoolest ei muutu - paraku on Reformierakond alati tegelnud üksnes fassaadi kaunistamisega. Ilus fassaad hoiab neid senikaua võimul, kuni valijad suudavad ka fassaadi taha hakata nägema ega lase end propagandast sedavõrd mõjutada.

 

INDREK VEISERIK

 



Viimati muudetud: 16.03.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail