Eesti rahvusvähemuste esimene oma pidu - Etnofest

Mis on Etnofest?

Etnofest on etniliste kultuuride festival. Eestis elab enam kui sajast erinevast rahvusest inimesi, kelle jaoks on väga tähtis laiemalt näidata oma algse kodumaa kultuuri. Seni on koos käidud põhiliselt oma kogukondade üüritud saalides ja seltsimajades.

9. juunil Lauluväljakul toimunud Etnofest oli aga esimene suur rahvuskogukondade ühine vabaõhupidu. Sellest tahame kindlasti välja kujundada traditsiooni.

Euroopa Folkloorifestivalide Assotsiatsiooni (EAFF) folgipeod on saanud rahvusvahelisteks aastast 2009. Neid toimub Euroopas kõige erinevamates paikades (http://www.eaff.eu/). Meie eesmärk on kaasata Eesti sellesse UNESCO toetusel toimuvasse ettevõtmisse.

Kas Etnofestil oli ka külalisesinejaid?

Külalistest pälvis suurt tähelepanu udmurtide esinemine. Sel aastal külastab Udmurtia delegatsioon Eestit UNESCO konventsiooni „Mittemateriaalse kultuuripärandi hoidmisest" raames. Enne Lauluväljakul esinemist olid udmurdid juba saanud sooja vastuvõtu osaliseks 8. juunil Kirjanike Kapsaaias (Koidu t 84) toimunud kontserdil. Publikumagnetiks olid nad ka Lauluväljakul - Zhardoni taheti pildistada ja ka nendega koos pildile saada. See ansambel kuulub meie vabariiki külastava Udmurtia delegatsiooni hulka. Zhardonil on plaanis esineda ka Võrus ja udmurdi-setu sõprusõhtul Obinitsas ning külastada Fenno-Ugria Asutust ja Eesti udmurtide ühingut „Osmeš". Delegatsiooni kuulus ka noorte indie-rock-grupp Silent Woo Goore, kes oli 2011. aastal Etnoeurovisioni laureaat.

Kas Lauluväljakul esines ka mõni eestlaste ansambel?

Menukalt nagu ikka astus üles ansambel Zetod. Nemad hoiavad setu kultuuri kõrgel nii muusikalises mõttes kui ka folgi traditsioonidest lähtuvalt. Nende esinemine oli tõeliselt festivali keskpunktiks. Külma ilma kiuste valitses mõnus ja sõbralik meeleolu.

Kõigil oli ka võimalik proovida erinevate rahvusköökide poolt pakutavat. Lisaks sai imetleda õige erisugust käsitööloomingut. Tuleval aastal tahame pakutava valikut veelgi laiendada.

Tänan Etnofestil esinenuid ja kindlasti ka publikut! Olete alati teretulnud kõigil Eesti rahvusvähemuste ettevõtmistel.

Meie tänusõnad kuuluvad ka Tallinna linnavalitsusele, Kultuuriväärtuste Ametile, Kesklinna valitsusele, Kristiine linnaosa valitsusele ja Fenno-Ugria Asutusele, kes Etnofesti toetasid.

Mida on etnograafiahuvilistele tänavu veel pakkuda?

22. ja 23. septembril peetakse Tallinnas Raekoja platsil Etnolaata. Seal osalevad meie oma rahvuskogukonnad, kuid nagu ikka, tuleb külalisi ka mujalt. Eelmisest aastast jäi mulle endale väga südamesse Läti ja Leedu esindus, kelle leiba-juustu saavad selgi sügisel koju viia paljud laadalised.

Eesti rahvusvähemuste rikkalikust kultuurielust huvitatutel soovitaksin vaadata saadet „Etnos" Tallinna Televisioonis.

Jevgenia Haponeni usutles Kai Põld

Esilehepildi kõrval:

9. juunil peeti Tallinna Lauluväljakul rahvusvähemuste esimene oma pidu Etnofest - etniliste kultuuride festival. Eestis elab enam kui sajast rahvusest inimesi. Nüüd sai teoks nende esimene suur ühine vabaõhupidu, millest korraldajad soovivad kujundada traditsiooni.

Intervjuud peakorraldaja Jevgenia Haponeniga loe lk 6-7!

[pildiallkiri] „Zetod - Etnofesti tipphetk"

Menukaima esinejana astus Etnofestil üles ansambel, mis läheb hästi peale nii noortele kui ka vanadele - Zetod. Nemad hoiavad kõrgel setu kultuuri nii muusikalises kui ka rahvakillu ajaloo mõttes, olles olnud publikumagnet ka Viljandi folgil. Nende esinemine oli ka seekord festivali keskpunkt. Zetode vedav hing ja solist on Jalmar Vabarna, laulavad-mängivad veel Jaanus Viskar, Artur Linnus, Matis Leima ja Martin Kütt. Tegutsetakse 2003. aastast. Esinetud on Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, USA-s, Prantsusmaal, Belgias, Poolas ja Venemaal.

7. lk fotod:

ESIMENE ETNOFEST:

(Ülal) Nimetu kaunitar - mustlastantsu stuudio Habibik tantsija.

(Kõrval ülalt alla) Vene traditsioonilise kostüümi demonstratsioon.

Külalised Udmurtiast - „Buranovskije Babuški 2" (Buranovo memmed) ehk ansambel Zhardon.

Nautiv publik tavapärases Eesti jahedas suves.

Fotode autor SERGEI LEDENJOV.

Jaga |