365 päeva võimul

JÜRI RATAS,      22. november 2006


Tammsaare „Tõe ja õiguse" esimeses osas on kirjutatud: „Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasteks põlvedeks." Töö linnavalitsuses käib 365 päeva aastas, linnapea ja erakonna nimest sõltumata. See töö käib mitte ainult tänase ja homse nimel, see töö käib ka „tulevasteks põlvedeks".

Aasta tagasi, 15. novembril valis Tallinna linnavolikogu mind linnapeaks ja kinnitas ametisse linnavalitsuse. Meeskonda komplekteerides tegime parima valiku. Meeskonda kuulub nii mehi kui ka naisi. Noori ja juba kogenud poliitikuid. On elukogemust ja nooruslikku kuraasi. On mehelikku ratsionaalsust ja naiselikku empaatiat. Oleme üle elanud ka esimese umbusaldusavalduse. Nagu ühele korralikule linnavalitsusele kohane. Nagu öeldakse: „Nii viletsad me ka pole, et meil ühtegi vastast pole."
Aasta tagasi linnapeaks saades panin endale paika neli põhimõtet: stabiilsus, otsuste langetamine, jätkusuutlikkus ning sajaprotsendiline enesest-andmine. Kui tunnen, et ei suuda endast enam 100 protsenti anda, siis tuleb seda avalikult tunnistada ja teatepulk edasi anda. Need põhimõtted kehtivad ka praegu.

Hoogne algus
Kui perre sünnib laps, siis peetakse kuni maimukese aastaseks saamiseni tal iga kuu väikestviisi sünnipäevi ja küllatulnud vanaemad-vanaisad ahhetavad: näe, kuidas kael juba kannab! näe, kuidas roomab! näe, juba kõnnib ilma toeta!
Linnavalitsuse esimese aastaga pole see nii. Aega toeta kõndimiseks ei anna linnavalitsusele keegi. Esimese katsumuse sai linnavalitsus tänavust eelarvet koostades. Sellele järgnesid karmid lumeõppetunnid Tallinna tänavatel. Aga me suutsime aasta tagasi teha väga hea eelarve, mis võimaldas linna teid remontida rohkem kui 700 miljoni krooni eest. Ehk samasuure summa ulatuses, mis Eesti riigil tuleb maksta suhkrutrahvina.
365 päevaga oleme algatanud palju tähtsaid projekte, samas teinud ka ebapopulaarseid otsuseid. Veel aasta tagasi ei uskunud paljud, et Tartu maantee laiendus võetakse ette ja tehakse valmis. Või et Harju tänava äärsete varemete asemele rajatakse puhke- ja haljasala. Samuti peeti uskumatuks, et Kopli liinid saavad korda, või et kurikuulsat Vilde tee 90 ühikat hakatakse lõpuks renoveerima. Ka Vabaduse väljaku parkimisala muutmine pealinna esindusväljakuks ning pealinna koolide remondistrateegia on õiged otsused. Tihti nähakse iga sellise jõulise otsuse taga poliitilisi ja ärilisi samme. Harva aga tunnistatakse, et tegelikult muutub meie linn kaunimaks ja inimsõbralikumaks.
President Ilves toonitas Riigikogus peetud kõnes, et peame rohkem vaatama Euroopasse. Praegune linnavalitsus hakkas kohe oma valitsemisaja algusest laia maailma vaatama. Algatasime Rohelise Pealinna idee, millega oleme jõudnud juba statuudi väljatöötamiseni ja mille on Euroopa-volinikud võtnud oma südameasjaks. Järgmiseks aastaks anti meile eesistuja õigus Euroopa Liidu Pealinnade Liidus.
Tallinn ei saa aga kunagi valmis. Paratamatult suurenevad liiklusummikud. Peame vaatama, et nii täbarat seisu, nagu meil oli ühissõidukijuhtide töötasuga, ei juhtuks järgmisel aastal. Aga samuti on tähtis, et meie linnakodanike teenindajad oleksid professionaalsed ja rünnakute eest kaitstud.

Natuke ka „hulludest" ideedest
Kui me mõni aeg tagasi tulime välja Jüri Lassi algatatud Rahvuspargi ideega, aga ka esinduspurskkaevu konkursiga ja vabatahtlike kaasamisega linna igapäevaellu, siis kuulsin väiteid, et meil ei ole teed korras ja meil ei ole koolid korras, et kas linnapeal midagi muud pole teha. On ikka, aga linnapea ollakse 24 tundi ööpäevas ja linnaasju mõeldakse nii päevakajaliselt kui ka ettevaatavalt. Mõeldakse suuri asju ja imepisikesi. Paraku jääks linnas elu seisma, kui me kogu eelarveraha ainult ühele valdkonnale suunaksime. Mis kasu on siledatest teedest, kui õpetajad või bussijuhid ei jaksa madala palga tõttu perele süüa osta.
Kui tavaliselt arvatakse, et linnapea peab lahendama ainult probleeme ja hädasid, siis tegelikult on ka rõõmu. Ühel kevadisel päeval käis minu vastuvõtul väliseestlasest vanaproua. Ta oli Eestisse kolinud alles taasiseseisvumisaja alguses. Daam rääkis Tallinna ilust ja lillehulgast kesklinnas sellise õhinaga, et lausa paitas hinge. Või kui kevadel koos lasteaedade ja koolide lõpetajatega puid istutasin, siis paljud koolilõpetajad lubasid just seal istutatud puu all hakata kokku saamas. Või kui iga paari kuu tagant meie uutele linnakodanikele sünnitunnistusi kätte annan, siis, teate, kui meeldivalt meie uued ilmakodanikud oma hääle ülesse võtavad. Need on hetked, mis linnapea meele rõõmsaks teevad.
Ühes olen kindel. Tööd tulevaste põlvede nimel tuleb edasi teha. Järgmisel aastal tuleb lahendada Linnahalli küsimus ja uue raehoone konkursiga seonduv, peame edasi minema Vabaduse väljaku detailplaneeringuga ning alustama projektiga „Pargi ja sõida!", hakkama ellu viima programmi „Lasteaiakoht igale lapsele", valmistuma aastaks 2011, kui kanname Kultuuripealinna tiitlit. Kindlasti tahame senisest rohkem teha koostööd Teie kõigiga.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)