Saagu sotsid sotsideks!

Terve hulk mitteadekvaatseid, ebaloogilisi, viisakusetuid õpetussõnu „Eesti ühiskonna uurijalt" ja „poliitiliselt praktikult", nagu ta ise end tutvustab. Ehk siis ports tavapärast järjekindlusetut marjulauristinismi, mis asetub ühele pulgale bürokraatliku härrassotsismiga (nestorism) ja anarho-sotsismiga (allikism).

Et praktilised sotsid nii ei mõtle, et nad ei siple teooria hukutavas ämblikuvõrgus, seda on tõestamas Jüri Pihl ja see seltskond, kes on nurisemata nõus vedama Tallinna rasket koormat. Seda tõestas ka Peeter Kreitzbergi entusiasm ja täielik üksmeel kaasvõitleja Mailis Repsiga ETV „Foorumis" sortsidega sõdides.

Õnn soosib tugevaid

Et elada elu, olgu siis päris või poliitilist, on vaja õnne. Kurb tõsiasi, et õnn pärast meie tiivulise revolutsiooni allakukkumist pole soosinud ei mõõdukaid-sotse ega Keskerakonda. Vaid hetketi on saadud olla meie „riigipoliitikute" kelgunööritagune või selle suurepärase „riigipoliitika" saneerija. (Kes mis osas, jäägu publikumi otsustada.) Nüüd, kui see poliitika on pankrotis, on aeg iseseisvalt lennata. Keskerakonna tiivad on muidugi võrratult tugevamad. Aga selle tugevuse hinnaks on „tülgastav kuvand" ehk  see imidž, mille on kujundanud suures osas prof. M. Lauristini poolt meediaruumi lennutatud ajakirjanikud. Muidugi on selle halva kuvandi põhjuseks ka põhimõtted, mida Keskerakonnal on, aga teistel parteidel ei ole. Tõde ja selle väljaütlemine on nagu plekktrummi vastik plärin. Vastik kõigile.

Kui väike västrik tahab saada kotkaks või kurekski, tuleb tal sukelduda elu mudastesse voogudesse. Ära saalidest ja jututubadest, rahva sekka, rahvale appi!

Sotside endi süü, et nad seda varem pole teinud, et seda on pidanud nende eest tegema keskparteilased. Harima sotsiaaldemokraatide ohakapõlde.

Aga nüüd on sotside tund tulnud ehk nagu Toomas Vitsut oma tagasihoidlikul moel ütles: saagu sotsid sotsideks!

Siinkirjutajal on sotside pärast tõesti hää meel, et nad tulid Keskerakonnale appi. Nende meelekindlust ja sihte peaks tugevdama valus mälestus härraste kingahoobist (mis „matsidele" koha kätte näitas). Aga kõige enam peaks sotsid hambaid kiristama nende varsti poolteistsaja tuhande tänavale heidetud töötu pärast. Sest see on ju sotside poliitika ja tegemata töö pärusmaa.

Nii avaraid sotside eneseteostusvõimalusi sirvides peaks keskerakondlastes siginema väike kadeduseussike: mis oleks, kui meie nii esimese kui ka teise Eesti „metsa"-„ei tea"-„kah"-sotsidest saavad päris-sotsid. Nagu nad on meie naaberriikides.

Tore oleks. Eestile.

HANS PALKMAN, Pärnumaa

Jaga |