Lääne uus Venemaa-poliitika

TOOMAS ALATALU,      25. veebruar 2004


Euroopa Liidu ja ELi-Venemaa tippkohtumised pakuvad alati huvitavat lugemismaterjali. Nagu teada, läks mullu novembris Roomas toimunud ELi-Venemaa tippkohtumine meie ajalukku sellega, et esimene nõustus ühisavaldusest välja jätma Tshetsheenia sõja mainimise, sest teine oli sel juhul nõus mitte mainima Eestis ja Lätis toimuvat venelaste diskrimineerimist!? Hea seegi, et antud "vahetuskaup" avalikustati, sest tihti ilmuvad seda tüüpi üle väikeriikide peade otsustamised päevavalgele hulga hiljem.
Antud juhtum tuletab oma küünilisuse juures meelde ka meie endi käestlastud võimalusi. ELi kandidaatriikide ministrid võtavad juba mõnda aega osa ELi kohtumistest ja otsuste tegijate ring on ette teada. Berlusconi Venemaa-lembus pole uudis, ent Putini vastas istus ikkagi ELi troika ehk siis oli võimalus ka teiste valitsustega kontakteeruda. Sealjuures ka Ida-Euroopa riikidega - praegu tuli ju kenasti välja, et püüame küll end neist ja isegi Lätist eemal hoida, ent kui kogu idarindel on vaja kedagi ohverdada, kuulub väljavalitute hulka ka Eesti.

Laiem Euroopa

Nagu teada, on enamus Euroopast eraldatud Venemaast - vahele jäävad Moldova, Ukraina ja Valgevene -, kellest kahe esimesega sõlmis EL 1997. a partnerluse ja koostöölepingud. Mõistagi pole ELi-Venemaa ja ELi-Moldova lepingud võrdse tasemega, ent fakt on see, et EL tituleeris Kiievit ja Chisinaud oma partneriteks veel 2001. a suvel. Siis antud termin kadus ja ELi mullustes dokumentides, kui kedagi üldse partneriks nimetati, siis reeglina vaid Vahemere lõunakalda riike.
ELi idapoolsete naabrite tarvis võeti aga 2002. a lõpus - 2003. a algul käibele mõiste Laiem Euroopa/Uus naabrus (Wider Europe/New neighbourhood). Vaatamata isegi vastava programmi koostamisele on WE täna juba vähe pruugitav ja NN on näiteks Euroopa Komisjoni värskeimas dokumendis Venemaa poliitikast (9.02 - seda dokumenti arutasid välisministrid 23.02) vaid korra kajastatud. Naabruse asemel pruugitakse taas mõistet NIS (New Independent States = Uued iseseisvad riigid), mis võeti käibele aastatel 1991-1992 ja mille alla teatavasti mahuvad kõik endise NSVLi riigid Ukrainast Kirgiisiani. Tõsi, Moldova, Ukraina ja Valgevene kohta öeldakse nüüd "läänepoolsed NIS". Samas rõhutab dokument mitmel korral vajadust toimida igas NISis võimalikult käsikäes Venemaaga, mis on selgelt midagi uut kui senine jutt ELi naabrist, kellest saab kohe-kohe n-ö oma.

Huvitav nihe

Mis teha, välispoliitika on säärane, nagu see on ja suurriigid leiavad alati õigustust pööretele oma poliitikas. Meid pole seekord unustatud - mainitud dokument tuletab (ehkki vaid rea all) meelde Venemaa-Läti ja Venemaa-Eesti piirilepingute mitteratifitseerimist. Huvitav nihe on toimunud ELi-Venemaa partnerluse ja koostöölepingu (PCA) laienemisega uutele liikmesmaadele. Kui veel viimasel Brüsseli tippkohtumisel kuulutati selle tingimusteta toimumine ELi-Venemaa suhete nurgakiviks, siis uued formuleeringud jätavad selgelt võimalused Venemaale teatud kaubanduseeliste saamiseks.
Nagu Iirimaa oma ELi eesistumisprogrammi teatavaks tehes lubas, koostatakse suhtlemiseks Venemaaga uus tegevusprogramm (selle sisu lubatakse tegema hakata alles pärast seda, kui "on saavutatud kokkulepe PCA laienemise üle"). Dokumendi koostajad püüavad end näidata Venemaa taktika tundjatena, väites, et viimasel olla raskuste puhul alati komme luua uusi läbirääkimismehhanisme, mida siis tulevat ära hoida. Moskva märksa tüüpilisematest käikudest - niipea kui kompromiss või järeleandmine käes, esitatakse kohe uus nõue - dokumendis juttu ei ole.

Objektiivsed ülevaated

Venemaa tegelikkuse (sedapuhku selgema) konstateerimise kõrval rõhutatakse korduvalt, et ELil tuleb seista ikkagi oma huvide ja väärtuste eest. Kirjas on ka selgelt enesekriitiline lõik, kus kutsutakse üles - see käib arusaadavalt tippkohtumisi ettevalmistavate troikade ehk kolme ajutise juhtriigi kohta - koostama tippkohtumiste tarvis "objektiivseid ülevaateid" (!?), kus oleks selgelt kirjas ka need piirid, millest ELil tuleb suhetes Venemaaga kinni pidada. Mitmel puhul on rõhutatud ELi liikmesmaade vajadust kokku leppida ühises positsioonis ja rääkida ühel häälel Venemaaga. Mõistagi on see mõeldav vaid juhul, kui vahetused a la "Tshetsheenia Läti+Eesti vastu" on välistatud.
ELi uutel liikmesmaadel polnud just palju aega, et tabada võimalusi kaasalöömiseks ELi idasuunalise poliitika kujundamises. Täna on juba teada, kuidas läks esimene tõsisem proovitöö esmaspäeval.

IGOR IVANOV: Vene välisminister Igor Ivanov kutsus oma Saksa ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldatud artiklis "Venemaa ja EL: lähenemine teineteisele" Euroopa poliitikuid mitte keskenduma Venemaa ja ELi vahelistele erimeelsustele, vaid strateegiliste ülesannete lahendamisele. Ivanov märkis, et: "Niivõrd ambitsioonikate ülesannete lahendamise puhul leidub ja on juba leidunudki skeptikuid. Erinevatel põhjustel püüavad nad kinnitada, et oluline areng Venemaa ja ELi vahelistes suhetes on tegelikult tühine. Sellise seisukoha õigustuseks tuuakse välja küsimused, milles on ühel või teisel põhjusel erimeelsusi: WTO, Kyoto protokoll, inimõigused Tshetsheenias, ajakirjandusvabadus, Siberit ületavate lendude maksustamine, mere- ja tuumaohutus jne. Need ja mõned teised küsimused, näiteks venekeelse elanikkonna olukord Lätis ja Eestis, kvoodipiirangud, dumpinguvastased protseduurid, põllumajandustoodangu sertifitseerimine, viisatõkked jne, on muidugi tähtsad. Venemaa on huvitatud nende arutamisest ühiste lähtekohtade väljatöötamiseks. Samal ajal võib vahel tekkida mulje, et need, kes püüavad kogu tähelepanu koondada ainult neile probleemidele, viivad meid kas teadlikult või teadmatult eemale nende pikaajaliste strateegiliste ülesannete lahendamise juurest, mille lahendamisele peaksid olema suunatud meie peamised jõupingutused. Mis puudutab Venemaad, siis see jääb ustavaks põhjapanevatele universaalsetele ja euroopalikele väärtustele. Peamine nendest, nagu toonitas hiljuti Vene president Vladimir Putin, on "Venemaa lõplik ja tagasipöördumatu valik vabaduse kasuks". Selle alusel hakkab meie riik ka edaspidi oma riiklikke huve arvestades järjekindlalt ellu viima tõeliselt strateegilise partnerluse loomise kurssi."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)