![]() Kaksteist aastat läbirääkimiste praktikatRIINA VÄLBE, 10. aprill 2002Möödunud neljapäeval oli hotellis Central konverents, millega tähistati 10 aasta täitumist esimesest kolmepoolsest kokkuleppest Eestis. Avaettekande tegi peaminister Siim Kallas. Esimesele kolmepoolsele kokkuleppele 7. aprillil 1992. aastal kirjutasid alla Tiit Vähi, Viljar Veskiväli ja Raivo Paavo. Kolmepoolsus ehk tripartism on Euroopas vana mõiste. Juba Esimese maailmasõja aegu üritati kolme sotsiaalse partneri (valitsus, tööandjad, ametiühingud) vahel lahendada mõningaid sotsiaalmajanduslikke sõlmküsimusi Prantsusmaal ja Suurbritannias. Läbirääkimistel kolm poolt Kolmepoolsuse ideoloogia rakendamise au maailma ulatuses kuulub rahvusvahelisele tööorganisatsioonile ILO, kelle esimene peadirektor oli väljapaistev Prantsuse teadlane ja minister sotsiaaldemokraat Albert Thomas. Ta kordas väsimatult, et usalduslikke läbirääkimisi saab pidada poolte arvamusi võrdselt arvestades ja austades. See aitab vastu võtta reaalselt toimivaid otsuseid ühiskonna vastuolude leevendamise ning sotsiaalse rahu kindlustamise nimel. Tihe koostöö sotsiaalsete partnerite vahel aitab vältida ühiskonnale üliohtlikku tasakaalustamatust ja on sotsiaalse õigluse eeldus. Albert Thomas külastas 1921. aastal Eestit ja teisi Baltimaid. Samast aastast kuulub Eesti Vabariik ILO-sse, sest Rahvasteliidu liikmena oli ta ühtlasi ILO liige. Nagu teada, jäi Eesti hiljem ILO tööst ligi pooleks sajandiks kõrvale. ILO 153. liige Iseseisvunud Eestis tõstsid ILO-ga taasühinemise üles ametiühingud. Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas 14. novembril 1991. aastal pöörduda ühinemisettepanekuga valitsuse poole. Valitsus reageeris välkkiirelt ja tollane peaminister Edgar Savisaar saatis ILO peadirektorile kirja võtta Eesti ILO-sse. Eesti võetigi 13. jaanuaril 1992. aastal taas ILO liikmeskonda 153. riigina. Veidi varem, 12. veebruaril 1991 aastal kirjutasid Siim Kallas ametiühingute keskliidu nimel ja Edgar Savisaar valitsuse nimel alla sotsiaaltagatiste üldkokkuleppe 1991. aastaks. See oli kahepoolne kokkulepe, mille sõlmimiseks olid läbirääkimised alanud juba 1990. aasta aprillis, vahetult keskliidu asutamise järel. Kolmandat poolt polnud sel ajal selgepiiriliselt tööandjatena välja kujunenud. Sellegipoolest on see oluline märk Eesti töö- ja sotsiaalsuhete edasisel kujunemisel: pandi alus läbirääkimiste praktikale üldse ja võeti kasutusele uued mõisted - elatusmiinimum, elukalliduse indeks, palgatöö, töötu abiraha jne. See oli Eesti ajaloo esimene sotsiaalne kokkulepe, mis avas tee läbirääkimisteks juba järgmisel aastal kolme poole -valitsuse, tööstuse keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel. Sellega oli tehtud algus euroopalikule suhtlemisele tööandjate ja töövõtjate vahel - mitte konfrontatsioon, vaid konsulteerimine ja koostöö. Tööinimesed, kelle kätetöö on kõigis toodetes, on alati koostööle avatud. 12. veebruaril 1991 aastal kirjutasid ametiühinguliider Siim Kallas ja valitsusjuht Edgar Savisaar alla sotsiaaltagatiste üldkokkuleppe. See oli Eesti ajaloo esimene sotsiaalne kokkulepe, mis avas tee euroopalikule suhtlemisele tööandjate ja töövõtjate vahel. Viimati muudetud: 10.04.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |