Aasta 2005. Tuleb see ka pensionäridele hea?

HEIMAR LENK,      19. jaanuar 2005


Muidugi soovin ma seda. Kuid tean, et sooviks see jääbki. Praeguse riigieelarve ja vähendatud tulumaksuga aasta lihtsalt ei saa pensionäridele eelmisest edukam tulla.

Reformierakonna valimislubadusena kahe protsendi võrra alandatud tulumaks toob märgatava lisaraha küll kõrgepalgalise taskusse, kuid unustab pensionisaaja hoopis, sest tema ju tulumaksu ei maksa. Küll peab pensionär tasuma kaudseid makse ehk tarbimismakse, mis aina tõusevad. Nende kaudu lapibki riik kinni tulumaksu alandamisest tekkinud riigieelarve augu.

Andke miljard vanarahvale tagasi!
Umbes miljard krooni jääb maksumuutuse tulemusena eelarves puudu. Saatuse irooniana nõuavad pensionärid just samasugust summat endale pensionitõusuks. Praegu on kavas see miljard vanainimestelt ära võtta ehk riigi poolt varastada.
Nii nagu eelmiselgi aastal, kantakse tänavu pensionifondist ligi miljard krooni teise pensionisambasse. See vanainimestele kuuluv raha läheb noorte pensionifondi moodustamiseks. Ennekuulmatu! Vanad ja väetid peavad oma taskust maksma kinni tööjõulise põlvkonna pensioni.
Ei uskunud oma silmi, kui lugesin 1. oktoobril Pärnu Postimehest Res Publica naissaadiku Ela Tomsoni artiklist sõnu: „On heameel tõdeda, et üha enam hakkab just eakamate inimeste hulgas maad võtma arusaam, et me ei ela ainult tänases päevas ja et riigilt praegu juba 400 000-le kogumispensioniga liitunud nooremale inimesele makstav lisa on tugev investeering tulevikku. See kindlustab, et nad tulevad vanas eas ise väärikalt toime."
Kas pole küüniline nõnda mõelda? Eakamad hakkavad endalt varastatava raha kadumisega juba harjuma!

Nüüd kolm kilo viinereid rohkem
Seega võlgneb valitsus vanarahvale ligi kaks miljardit krooni. Kas poleks aeg hakata võlga tasapisi ära maksma? Seda enam, et elektri, autokütuse, korteriüüri, toasooja, bussi- ja rongipiletite, toidu, joogivee, prügiveo hinna tõus tõotab tulla märgatavalt suurem kui tagasihoidlik korraline pensionitõus. 136 krooni kuus, mida eelarve elatusraha kasvuks ette näeb, pole just palju. Vaid üks sajaline ja kolm kümnelist. Mida selle eest saab? Kaks kilo suitsusinki või kolm kilo jahuseid viinereid.
Ajaloolise mälu värskendamiseks tuletan poliitikuile meelde, kuidas ja kes pensione tõstnud on. Mart Laari kolmikliidu esimesel aastal kergitas tolleaegne Mõõdukate sotsiaalminister Eiki Nestor pensione kahe krooni võrra. Teisel aastal pani juurde 18 krooni. Pärast Laari võimule tulnud Keskerakond kaksikliidus Reformierakonnaga tõstis aga keskmist pensioni tervelt 355 krooni võrra.
Selle kohta kirjutas 20. detsembri SL Õhtulehes Rahvaliidu majandusmees Janno Reiljan, et Rahvaliit saavutab koalitsioonis vähemuses olles rohkem kui Keskerakond omaaegse enamusega. Kahjuks pole need rahvaliitlaste saavutused kuidagi kasulikud eakaile riigialamaile. Nii kinnitas maameeste partei riigieelarve, mis pensionäridelt miljardi röövib.
Tulumaksureformigi, mis pensionäridelt veel mõnisada tuhat krooni vähemaks võtab, kiitis Rahvaliit heaks koos respublikaanide ja oravatega. Toiduainete 18-protsendilise käibemaksu alandamist, mida Keskfraktsioon Riigikogus soovis ja mis oleks esmajärjekorras just vanema põlvkonna söögiraha kokku hoidnud, Rahvaliit ei toetanud. Ja siis kiidab Janno Reiljan Riigikogu kõnetoolist heaks veel elektrihinda tõstva ampritasu! Ning rõõmustab seepeale SL Õhtulehes: „Eesti poliitika väärtustab lõpuks ometi taas inimest."

Mida selles olukorras pensionäridele soovida?
Kindlasti ärksat meelt, et nad alanud aasta võimalusi maha ei magaks. Paaril korral üle kolme-nelja aasta tõuseb vanema inimese hind taevani. Siis, kui valitakse Riigikogu, presidenti või kodukoha volikogu.
2005. aasta ongi valimiste aasta. Pensionäridel on 370 000 häält ja see on kohalike valimiste suurim jõud. Ainult poliitika kaudu suudate kaitsta oma õigusi ja võita ühiskonnas tagasi väärika koha, mis kultuurrahvaste kombe kohaselt vanemale põlvkonnale kuulunud on.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)