![]() Kaupmehele kahjuks, pangale kasuksJAAN KADAKAS, 23. detsember 2015Teistpidi kah! Eesti olevat nende riikide seas neljandal kohal, kus ostjad tasuvad kaupluses pangakliendikaardiga. Mõni mugav ostja maksab kioskis isegi ajalehe, jäätise või kohvitopsi eest kaardiga. See muidugi kiirendab kassade tööd – pole ju sularaha kokkulugemist. Müügiettevõttele aga tekitab see kahjumit – iga ostu pealt läheb teatud tasu pangale, kelle kaarti ostja kasutab. Eestis laekuvad need müügikulud puha Rootsi pankadele. Ehk seepärast võivadki nood oma teenindusvõrku kärpida – kaardimaksete pealt teenitakse ilma vaevata ja rohkem kui sularahaautomaate pidades?
Kui välja tuleb panna vabandussilt „Kaardimakse ei tööta ajutiselt“, on kaardi kasutamisega harjunuile paha üllatus – tasku sularahast tühi! Seepärast on meie tubli Eesti Pank kinnitanud, et kaardimaksesüsteemid seisavad keskpangal kõrgendatud tähelepanu all. Sest Rootsi pankade tulud Eestist ei tohi kokku kuivada kaardimaksehäirete pärast! Nüüd võis Postimehest lugeda, et kaardimaksevõimalus läheb väikepoodnikele taskukohasemaks – Euroliit otsustas 1. detsembrist kinnitada kaardimaksetehingute vahendustasude ülempiiri. See rõõmustab väikepoodnikke jt, kes seni on pidanud iga kaardimakse pealt loovutama isegi pisiostude puhul pangale märkimisväärse summa. Mõnel firmal olid isegi väljas sildid, et kaardiga tasumisel tuleb kliendil-ostjal maksta 1% rohkem. Kes maksjal oli sellest heameelt? Kas nüüd on rõõmu rohkem? JAAN KADAKAS, Harjumaa Viimati muudetud: 23.12.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |