Kas häving või valitsusevahetus?

Nüüd, 22 aastat hiljem, on meie riigis taas sees võõrväed, kes ei allu meie seadustele. See teeb kurvaks. 22 aastat tagasi lahkuma sunnitud võõrväed on asendunud teiste võõrvägedega. Veel julmematega. Põhjuseks see, et reformierakondlik valitsus on töötanud tühja. Vales suunas ja ennasthävitavalt: tööstust pole, tööd pole, orjapalgad, rahvas pageb maalt, lapsi ei sünni, rahvas on risti-rästi lõhestatud, isamaatunnetust töörahval pole.

Valitsuse püüd asendada rahva meeleheide uute võõrvägedega on püüd pikendada agooniat, mille ainus põhjus on valitsuse püüd iga hinna eest teenida USA sõjardeid, uuskoloniste, ammu peksa saanud fašiste, röövkapitaliste. Valitsusel ei ole olnud kõrvu ega silmi vaadata oma rahva poole ning lähinaabrite Soome, Venemaa, Valgevene, Poola jt omasuguste kogemuste poole.

Iseomatarkusest oldi targemad Soome targast naabruspoliitikast, Venemaa targast rahvus- ja majanduspoliitikast, Valgevene majanduse ja rahva heaolu tagavast targast valitsusest, Poola, Tšehhi, Ungari jt saatusekaaslaste valitsuste oma rahva heaolule suunatud poliitikast.

Iseomatarkus, oma rahvast ärapööramine ongi sunnitult ja paratamatult viinud võõrvägede sissekutsumisele. Sunnitult, sest Eesti valitsusele ei ole ükski naaber meelepärane: Soome ei taha NATO-sse, Venemaa ei lepi Eesti õpetustega, Valgevene ei lase oma majandust ja sotsiaalsüsteemi lammutada, Läti ja Leedu ei õhuta piisavalt veneviha ega kanna orjalikult USA sõjalisi kulutusi jne. Paratamatult, sest valitsuse kandepind oma rahva seas on nigel.

Jalgadega hääletaval rahval pole isamaad. Töötutel, palgavaestel, nälgivatel lastel ja pensionäridel on ükskõik, kes valitseb. Hullemaks ei ole kuhugi minna.

Pessimismiks on eestlastel põhjust enam kui küllalt. Rahva usalduse kaotanud valitsus tõstab kaitsekulutusi, provotseerib suurriigist naabrit ja mangus Eestisse sellise riigi väed, kes viimase 60 aasta jooksul on pidevalt sõdinud rahva poolt vihatud valitsuste poolel ning maailmas korda saatnud hirmsaid tapatalguid ja hävitustöid Koreas, Vietnamis, Iraagis, Afganistanis, Palestiinas jpt. kohtades. Ikka väikeste ja nõrkade riikide territooriumil.

Eesti rahvas, pane tähele ohtu: USA on valmis enda huvide pärast sõdima ainult võõral territooriumil! Sellist sõjardit kutsutakse agressoriks. Ka meid hoiatas ta laulva revolutsiooni ajal: "Ärge kõigutage Gorbatšovi paati." Siis oli USA meie vastu ja nüüd oleme tema debiilsed sõjasulased.

Nüüd puges USA meie naabrile külje alla eesti rahvalt luba küsimata. Lollilegi peaks selge olema, et meie valitsejate sõjahüsteeria Venemaa vastu oli ning on USA käsk ja kattevarjuks vägede paigutamisel Venemaa piirile. USA tahab järjekordselt korraldada tapatalguid ja hävitustööd mitte oma territooriumil, vaid seekord Eestimaal. Eesti rahva suurimaks ohuks käesoleval ajal on sõjaoht. Meie ameeriklasest president, rumal noor peaminister ja napi mõistusega ning alaväärsus komplekside küüsis vaevlev kaitseminister on USA head käsutäitjad. Nad õhutavad rahvusvahelises ulatuses uskumatult suurte valedega veneviha, siseriiklikult aga vihkamist venelaste, teisitimõtlejate, Keskerakonna ja Savisaare vastu.

Küsiksin rahvalt: kas nii jääbki? Kas tahate elada eksiilis, põleda aatomi- või napalmitules või vahetate praeguse valitsuse keskerakondliku Savisaare valitsuse vastu? Kogemuste võrra rikkamana teeme uue alguse!

 ÜLO PALOVER, keskerakondlasest talupidaja, Lasva vald, Võrumaa

Jaga |