Lõpetage sõjahüsteeria õhutamine!

Vähi tõi välja tänase Eesti ja 25 aasta taguse Eesti erinevused. „25 aastat tagasi unistasime piiranguteta majandusest. Täna elame piirangutemajanduses, kus igasugused meeletute koosseisudega inspektsioonid kontrollivad kõike, ja mõnigi kord võivad nad olla poliitiliselt kallutatud. Tollal tahtsid kõik kätt proovida ettevõtluses. Praegu soovivad noored järjest rohkem saada riigitöötajaks, sest seal on ilmselt leib stabiilsem, või minna üldse Eestist ära,“ nentis ekspeaminister.

25 aastat tagasi vaatasid eestlased tema sõnul optimistlikult tulevikku, mida sooviti üles ehitada, kuid täna on meie ühiskond hirmunud ja sõjahüsteerias.

Käpardlik käitumine Pronkssõduriga

Vähi väljendas veendumust, et see koosolek transiidi arengule kaasa ei aita. Ta ennustas, et ka sel transiidikonverentsil, nagu muudelgi üritustel, võib õhk minna tiineks sõjahüsteeriast: räägitakse Eesti relvastamisest, tankide jm soomusmasinate ostmisest, võõrriigi baaside Eestisse kutsumisest, sõja algusest ning selle kulgemise variantidest jne. Vähi sõnul hirmutatakse massimeedias eestlasi Venemaaga, sõimatakse sealseid riigi- ja raudteejuhte ning kohalikke venelasi käsitletakse okupantidena. Inimesi valmistatakse Vähi hinnangul massimeedia abil ette sõjaks. Vähi küsis otsesõnutsi: millal siis ka tegelikult sõjaks läheb?

Ekspeaminister leiab, et eelkõige tuleb kõnelda Eesti allakäigust, mis algas 2007. aasta teises pooles ja on otseselt seotud Pronkssõduri käpardliku ümberpaigutamisega. „Ei aidanud Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni mahavõtmine ja Ahti Asmanniga vahetamine, ja kindlasti ei aita kaasa ka edaspidised vahetused,“ tunnistab Vähi. Tema sõnul on probleemid mujal ja kaubamahud transiidisektoris kindlasti jätkavad vähenemist.

Ta tõi esile, et veeteede ja raudtee infrastruktuuri tasude tõstmine on teinud läbi Eesti kulgeva transiidiahela maksumuse kallimaks kui naabrite juures. 2013. aasta näitajaid arvestades on transiidi otsene mõju majandusele 6,3% ja kaudne 16%.

„SEB analüütik Ruta Arumäe ütles, et eelmisel aastal langes majandus 1,5% transiidi arvelt ja sel aasta´l samamoodi. 1,5+1,5 protsenti ei saa olla marginaalne. Pärast Pronkssõduri-jama kukkus Tallinna Sadam liidrikohalt neljandaks Balti riikide sadamate seas. Eesti Raudtee veomaht on langenud kaks korda. Majandusministeerium arvutas välja, milline oli Pronkssõduri teisaldamise hind – kaheksa miljardit krooni aastas, mis tähendab, et Pronkssõduri eemaldamise kangelased võivad muutuda antikangelasteks,“ loetles Vähi.

Tähtis on sisejulgeolek

„Mulle tundub, et majandus ja inimestega hakkama saamine ongi üldiselt teisejärguline asi. Sotsiaalminister ei käi Soome laevalt ehitajaid vastu võtmas sõnadega "Welcome to Estonia", samas käime seda ütlemas Ämaril. Kui selle kohta keegi sõna võtab, öeldakse, et „ärgem halagem, meie jaoks on inimestest tähtsamad tankid ja kahurid“. Kuid NSVL ei lagunenud sellepärast, et tanke ja kahureid oli vähe, vaid seepärast, et rahval ei olnud leiba,“ ütles Vähi.

„Majandus on tähtis ja riigi julgeolek on tähtis. Minu arvates IRL-i kaitseministrid võisid olla ohuks Eesti julgeolekule. Ma ei taha, et Eesti riigimudel oleks copy-paste Iisraelist, nagu pakkus Eerik-Niiles Kross. Siis tuleb hakata ka siin riigi territooriumi eraldama betooni ja traataedadega,“ rääkis ekspeaminister. Tema Eesti-vastast välisründajat ei näe. Küll aga tuleks riigil rohkem tegelda sisejulgeolekuga.

„Kui meie majandus on korras, inimesed omavad tööd, kehtib euroopalik õigusriik ja inimesed elavad paremini kui naaberriikides, siis on sisejulgeolek korras,“ kinnitas Tiit Vähi.

Allikad: Ajaleht Äripäev, Äripäeva netiväljaanne, Tallinna Televisioon

Kesknädala refereering

Jaga |