Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Miks räägitakse maaelust ainult kui põllumajandusest?

URMI REINDE,      25. mai 2005


„Maaelu on ju märksa laiem, on ettevõtlus, tööstus, transport, kool, internet ja palju muud," ütleb Riigikogu maaelukomisjoni vastne esimees Arnold Kimber (58). Ta on jätkuvalt Keskfraktsiooni liige, kuigi astus talvel mitmel põhjusel Keskerakonnast välja. Sügisel tahab ta kandideerida valimisliidus "Kodune Viljandi", kus ta on kohalike omavalitsuste valimistel ka varem kandideerinud. See valimisliit on kõik kohalikud valimised võitnud.

Kimber ei ole kunagi olnud mingi eriline parteimees, küll aga tegusalt tegutsenud toiduainetööstuses, olles pikka aega eesti perenaiste seas hästi tuntud kaubamärgi Vilma juht. Pannkoogijahu, tordipulbrid, pagari- ja kondiitritooted. Kimberi sõnul päästis selle kodumaise kauba eestlaste konservatiivne maitse-eelistus, sest me ei võtnud omaks krõbisevaid näkileibu ega konservante täis keekse.

Ettevõtjast riigimeheks
"Praegu ei ole mul mingit äritegevust," kinnitab Kimber. "Kui magusavabrik Kalev soovis ära osta Vilma kontrollpaki, müüsin oma aktsiad maha."
Kimber ei malda mu püüdlikult formuleeritud küsimusi ära oodata, vaid räägib esimese hingetõmbega kohe, mida ta uuel ametipostil teha tahab. Tema põhihool suundubki lühimalt väljendudes tervikliku maaelu poole.
Komisjoni esimehe kohta vastu võttes oli ta sundviskes, kuna pidas eelmist esimeest Jaanus Marrandit tugevaks tegijaks ja suureks põllumeheks. Kuid samas leiab Kimber, et maaelu komisjoni mõttelaadi juhtimiseks teistele rööbastele sobib ta tõesti, sest tal on tööstuskogemus.
"Siin seisid ju aastaid eesotsas kõvad põllumehed, ja sellepärast oleme kuulnud pidevat nutulaulu põllumajanduse hävitamisest. Mis on küll õige, aga mitte ainus probleem maal. Räägiks ka sellest, et talupered ei anna lastele enam töökasvatust, sest talus ei toodeta midagi ning lapsed ei oska maal rakendust leida. Sellest tuleneb maa tühjenemine. Räägiks sellest, et eurodirektiivide alandliku täitmisega on eestlased pannud kinni oma maapoed ja kaotanud väikeettevõtluse arenemiseks vajalikud tingimused. Nüüd oleme jõudmas juba keskmiste tööstuste sulgemiseni, mis toob kaasa järjest rohkem ketistunud ettevõtteid, kus juhtidele jääb valida, kas ühineda lääne ketiga või kaduda. Raske on toime tulla pereettevõtetel, neil on keeruline taotleda toetusi ja soodustusi."
Kimber jääb seisukohale, et igapäevaseks eluks maal vajalik tegevus – teenindus, toidutööstus jmt – ei tohiks minna monopolide kätte. "Käi kus riigis tahad, ikka on igaühel oma kodu lähedal pagarifirma, kus omanik hoiab just sulle su lemmikkooki või kolme maja kaugusel leivapood, kust ostad värskeid tooteid, mitte ei sõida kogu aeg marketi vahet."

Eestlane ei taha almuseid
Kimber peab eestlast uhkeks inimeseks, kes tahab tööd teha, mitte toetustest elada. "Taanis on olukord lahendatud töökohtade pakkumisega. Mulle tuttavas pagarivaldkonnas on vähemalt asjad nii, et 10 protsenti tootjatest on suurettevõtted ja 90 protsenti väikesed, kusjuures toodangunäitajad on vastupidised. Aga kõigis neis 90 protsendis ettevõtetes saavad inimesed tööd."
Maaelukomisjoni esimees ei ole rahul sellega, et oleme Euroopa poole liiga suure agarusega kummardanud, kaotades oma huvid sootuks. "Kõik firmad, mis toodavad eksporti, on väliskapitali käes, ja las olla. Aga siseturu ja sisemaa eest hoole kandmine peaks olema ikka kohalik mure."
Noor Arnold läks Viljandi piimakombinaati tööle 1962. aastal, alustades söepoisi ja transatöölisena ning lõpetades karjääri 1978. aastal peametroloogina, s.t mõõteriistade jm automaatika tippspetsialistina. Sealt edasi ligi 26 aastat juhtis ta Viljandis leivaküpsetamist.
Kuna ema oli kasvatanud üksi kolme last, ei saanud ta kõrgkooli minna ja jäi keskeriharidusega. Sõjaväest tulles polnud midagi selga panna, meenutab tänane poliitik.
"Õnneks olen oma lastele võimaldanud hea hariduse. Mul on kole vinged lapsed," ütleb isa Arnold varjamatu uhkusega. Poeg Andrus on Ühispanga asepresident, tütar Anneli välisministeeriumi pressiesindaja.

Tagasi ärisse või edasi poliitikasse?
Olles omal ajal Koonderakonnast lahkunud, ei plaaninud Viljandis kogu aeg aktiivne tegelane olnud Arnold Kimber suuremat poliitilist karjääri. Kuid siis "võrgutas" tollane sotsiaalminister Siiri Oviir ta ära.
"Viljandi Rotary klubil oli vaja Viiratsi lastekodule ehitustöid taha saada, ja Siiri sotsiaalministrina aitas meid tõesti kõvasti. Pärast mõtlesin, et miks mitte Keskerakond. Rahvaliiduga olid toona seotud nn surnud hinged vanadest aegadest ja Reformierakonnas oli liiga vähe sotsiaalsust. Mis küll paistab, et hakkab muutuma."
Ometi kostab Kimberi jutust mitu korda murelikke toone, kui ta poliitiliste ringkondade omakasupüüdmise ja riigi huvide tahaplaanile jätmise üle kurdab. "Omateada olen eluaeg ausalt tööd teinud ja edasiminekut kaitsnud, pole petnud riiki ega inimesi. Aga poliitikas ei saa sageli aru, mis asja siin üks või teine taga ajab."
Ja seda ei kiida Kimber kah heaks, et oleme idaturuga toimetanud, nagu oleme, olgu see siis Ukraina, Aserbaidzaan või Venemaa. "Me oskasime keeli, meil olid kogemused. Nüüd on näha, kuidas lääneriigid meist siingi mööda suruvad."
2007. aastal, järgmiste Riigikogu valimiste aegu saab Arnold Kimber 60aastaseks. Küsimusele poliitikas jätkamise kohta vastab ta, et pensionini on jah palju aega. Aga et ta on tegev Eesti Linnade Liidu aseesimehena, Viljandi volikogu esimehena, Rotary klubi liikmena ja Eesti Regionaalse Arengu Sihtasutuses, siis igav tal ei hakka.
Kuid ta hääl läheb eriti soojaks, kui teemaks tõusevad kohalikud valimised ja kodulinn Viljandi. "Linnale on parim, kui seda juhib stabiilne linnavalitsus." Ja seda suutlikkust on kõik Viljandi linnavalitsused ka näidanud. Kimberi sõnul Mulgi pealinnas pidevat paadikõigutamist, nagu mujal näeme, ei harrastata. Selleks annab põhitagatise kokkulepe opositsiooni ja koalitsiooni vahel, et kõik hea, mida tehakse, tehakse linnale ja mitte iseendale. Olgu siis spordihoone ja raamatukogu, mis valmis, või veekeskus ja jäähall, mis kavas.
"Aga linnajuhtide põlvkond peab muutuma, noori peab juurde tulema. Ka Keskerakonnast on seal üks tore tüdruk Kristel Kadakas, kindlasti saab temast tegija."

Viimati muudetud: 25.05.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail