Seppik ja Korb - õiged mehed

URMI REINDE,      25. veebruar 2004

Valimiseelsed poliitilise alatooniga süüdistused kukkusid kohtus kokku

Enne eelmisi Riigikogu valimisi kokkuklopsitud süüdistused Keskerakonna juhtpoliitikute vastu on tänaseks sulanud nagu mullune lumi. On ilmselge, et Keskerakonna konkurentide algatatud laimukampaania (sest mida muud kohtus tõendamist mitte leidnud süüdistus on) eesmärk oli vaid Keskerakonna võimult kõrvaldamine, kuna keskpoliitikute hea valimistulemus oli prognoositav.
Kaitsepolitsei esitatud süüdistuse järgi riisunud Valeri Korb (Keskerakond) Kohtla-Järve linnapeana 1996. aasta detsembrist kuni 1997. augustini linna eelarveraha, mis on ametiseisundi kuritarvitamine.
2003. aasta juunis algaski kohtuprotsess Korbi üle, keda prokurör Indrek Rebase süüdistas ametiseisundi kuritarvitamises, riisumises ja ametialases võltsimises. Rebase nõudis Korbi karistamist kaheksakuuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Korbi advokaat Monika Mägi taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu.
Korbi süüdistus läbis kõik kohtuinstantsid. Jõhvi halduskohtust ja Tartu Ringkonnakohtust jõudis arutelu riigikohtusse, kus Korb võitis.
Samuti enne eelmisi Riigikogu valimisi algas nõiajaht Keskerakonna tollasele siseministrile Ain Seppikule. Kesknädal on selle kohta ilmutanud erinumbri, vt 12. veebruar 2003. a, "Ain Seppik - süüdi või kannataja?"
Mäletatavasti süüdistasid Keskerakonna poliitvastased Seppikut peaaegu kõigis surmapattudes, mida nõukogude võim Eesti territooriumil toime pani. Seppik astus välja oma põlvkonna kaitseks, kes ei saanud sündimiseks aega valida. Selle inimliku aspekti naersid päevalehti rahastanud ärimeestest "poliitikud" muidugi välja.
Seppik andis kohtusse teda laimanud ajalehed - Eesti Päevalehe ja Postimehe, nõudes kahjutasuks 10 miljonit krooni. Tänaseks on ta mõlema toimetusega saavutanud kohtuvälise kohtuleppe. Seppik kinnitas, et väited, nagu oleks ta inimesi piinanud ja represseerinud, ei vasta tegelikkusele, ja et temavastased süüdistused on fabritseeritud. Eesti Päevaleht ja Postimees tegutsesid Seppiku vastaseid kirjutisi avaldades pahauskselt, sest Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt peavad väljaanded vältima ebatäpse, moonutatud või eksitava teabe edastamist. Siseminister Seppik oli temavastase räige rünnaku tagajärjel sunnitud peaminister Siim Kallase nõudel valitsusest lahkuma. Õnneks mõistsid Seppiku kohe õigeks valijad, kes andsid talle 3000 häält.
Mõlemad ajalehed on Seppiku ees vabandanud. Kuidas õigeksmõistvad otsused suudavad tagantjärele vähendada mõlema mehe üleelatud hingepiinu, aimavad ehk vaid need, kes omal ajal sattusid fashistliku või nõukogude repressiivaparaadi ohvriks. Meetodid olid ju samad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)