Õiguskaitseorganid peavad olema sõltumatud

 Turvalisuse garantiid

Eesti kriminaalseadustik näeb ette isegi kuritegudest vabastamist oportuniteedi alusel – ühiskond ei ole huvitatud karistamisest. Paraku saab seda kasutada ainult õigusriigis, kus õiguskaitseorganid on sõltumatud ja erapooletud.

Kuid arusaamatu on näiteks prokuröri visa taotlus, et kohus ei ennistaks Savisaart linnapea ametikohale enne kohtuprotsessi lõppemist. Seda vaatamata järjepidevatele linnaelanike protestimiitingutele Riigiprokuratuuri hoone ees. Kuhu jääb prokuröride sõltumatus ja erapooletus?

Ei saa nõustuda riigiprokurör Evestuse arvamusega, et Savisaar soovis tunnistajate ütlusi Kesknädalas avalikustades tunnistajaid mõjutada. See on demagoogia! Siin pole küll midagi ühist tunnistajate mõjutamisega. Vastupidi, Savisaar soovib tunnistajate ütlusi avalikustada just sellepärast, et rahvas veenduks: mitte ükski tunnistajate ütlus ei viita sellele, et Savisaar oleks kedagi mõjutanud.

Tunnistajaid on hoiatatud valeütluste andmise eest karistusega ja nad on andnud allkirja, et räägivad tõtt. Nende ütlusi enam muuta ei saa. Miks peaks neid tunnistusi varjama? Miks tõde ei tohi avalikustada? Tuntakse, et uurimistoimingutel aset leidnud vägivald ja ülekohus võib mõnes esile kutsuda kättemaksusoove. Pole ju ühtki ausat kodanikku, kes kapo käitumist Hundisilmal hukka ei mõistaks. Ega selline kohtueelne menetlemine või isegi kohtuprotsess saa kujuneda selliseks, et tunnistajad hakkavad ütlusi andma anonüümselt ja maskides, kartes kättemaksu? Kättemaksu saavad ju karta ainult need, kes tunnevad, et käituvad ülekohtuselt ja ebaõiglaselt.

Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs on arvamusel, et Savisaar tuleks linnapeatööle tagasi lubada, sest kohtueelsed menetlustoimingud on teostatud ja neid ei saa enam muuta. Ta leiab ka, et kohtueelse menetlemisega on rikutud menetlemisreegleid, ja on seepärast pöördunud kaebustega ringkonnakohtu poole. Kuid näib, et meie kohus ei tööta usaldusväärselt, vaid tendentslikult, hoides tegevusjoont, mis on meelepärane valitsuskoalitsioonile? Kuidas teisiti aru saada, et ringkonnakohus ei muutnud asitõendina Hundisilmalt kaasa võetud sularaha arestimise otsust? On kindel, et läbiotsimisprotokollis on sissekanne selle kohta, et sularaha, mis leiti läbiotsimisel, võeti kaasa, sest kahtlustuseks oli altkäemaksuvõtmine. Seega on esialgu tegemist oletatava asitõendiga. Kohus, hinnates esitatud tõendeid, otsustab, kas tegemist on asitõendiga või mitte. Kui puuduvad vettpidavad tõendid, et raha on saadud ebaseaduslikult, tagastatakse asitõend omanikule. Ilmselt ei õnnestunud prokuröril selliseid tõendeid hankida, ja seepärast otsustati raha arestida. See on kohtueelse menetlemisseadustiku ilmne rikkumine. Miks ringkonnakohus arestimist ei tühistanud? Riigikohus aga keeldus kaebust menetlemast.

Niisiis, õigusteadlase Ando Lepsi lootused, et Riigikohtu uus esimees toob uusi tuuli ÕKO (õiguskaitseorganite) süsteemi, jäidki vaid lootuseks. Ka kunagi Venemaal loodeti, et uus tsaar tuleb parem. Politsei ja kohtud vahetavad juhte, aga midagi sellest ei muutu niikaua, kuni neid määrab ja juhendab Reformierakond. Igaüks teab suurepäraselt, millist tulemust ootab koalitsioonivalitsus. Nii ka Harju maakohus ei ennistanudki Savisaart linnapea ametikohale, sest see poleks valitsusele meeldinud.

Ega me lootnudki õiglust. ÕKO tervikuna on rahva usalduse kaotanud ja tema peale eriti ei loodetagi enam. Mida sellise ebaõigluse ja juba justiitsterrorile sarnaneva teguviisi puhul ette võtta? Kuhu on võimalik õigluse saavutamiseks pöörduda? Samas kuuleme iga päev, et elame demokraatlikus õigusriigis.

Ent meedia kaasabil aina terroriseeritakse Keskerakonna juhti ja Tallinna linnapead! Autoriteetne ühiskonnategelane Linnar Priimägi on kogunisti rõhutanud, et ebaõiglane käitumine Savisaare suhtes sarnaneb justiitsterrorile, mis võib üle kasvada justiitsmõrvaks.

JAAK LAIDLA Harjumaalt

Jaga |