Kellele iseseisvus, kellele ike

See tuntud sentents, mida ei pea tingimata mõistma selle algses tähenduses, meenus seoses uudistega sellest, et Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust on Šotimaal suurendanud rahva toetust iseseisvumisele. Iseseisvuda tahetakse selleks, et oleks võimalik jääda Euroopa Liitu.

Täpsemalt öeldes, astuda uuesti EL liikmeks, sest mitte üksnes Briti peaminister Theresa May, vaid ka Euroopa Komisjoni esindajad on juba kinnitanud, et iseseisvumise korral peab Šotimaa minema järjekorda, kus seisavad praegu Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi.

Šotimaa suudaks vastata Euroopa Liidu poolt kandidaatriikidele esitatavatele nõudmistele kahtlemata palju kiiremini kui siinnimetatud riigid, aga mingit erikokkulepet ei tehtaks.

2014. aastal toimunud rahvahääletusel jäid Šotimaa iseseisvuse toetajad selgelt alla, vahe oli ligi 11 protsenti, aga nüüd näitavad küsitlused, et seis on juba üsna tasavägine. Napp enamus on küll jätkuvalt Inglismaast eraldumise vastu, kuid iseseisvusmeelse Šoti Rahvuspartei juhtimisel liiguvad asjad juba vaikselt uue rahvahääletuse suunas.

Niisugused arengud on igati loogilised, sest sel rahvahääletusel, millega eelmisel aastal otsustati Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, oli 62% Šotimaa elanikest selle vastu. Euroopa Liitu jäämise toetajad saavutasid ülekaalu eranditult kõigis sealsetes omavalitsustes.

Šotimaa tõepoolest ei taha Euroopa Liidust lahkuda. See oli ka üks põhjustest, miks iseseisvuse toetajad said lüüa 2014. aasta rahvahääletusel. Nimelt hirmutati siis, et iseseisvumise korral peab Šotimaa uuesti Euroopa Liitu astuma. Nüüd, kui Suurbritannia lahkub, kaldutaksegi järjest enam toetama just seda teed.

Probleem on muidugi selles, et uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks on vaja Briti keskvalitsuse luba. Valitsus, mis on kohustatud hoidma riigi terviklikkust, ei taha seda anda.

Nii võib olukord jõuda lõpuks samasuguse ummikuni nagu Kataloonias, mille endine president Artur Mas anti Hispaania keskvõimude poolt kohtu alla süüdistatuna ebaseadusliku rahvahääletuse korraldamises. 2014. aastal viidi tema juhtimisel läbi nõuandev referendum, milles 81% pooldas Kataloonia saamist iseseisvaks riigiks. Kataloonia uus valitsus teatas nüüd, et korraldab uue rahvahääletuse, sel korral siduva, aga Hispaania justiitsminister ütles, et sellel ei lasta toimuda. Olukord on plahvatusohtlik, pinge kasvab.

Ja ajalugu ei lõpe iialgi.

Jaga |