Tööpartei soovitab uurida reaalset elu

SIRJE KINGSEPP,      06. august 2003


Kui öelda, et lihtinimese elu teeb paremaks Peterburi maantee sile asfalt, siis nii see kindlasti ka on. Kuid öelda, et firma omanik tõstab töötaja palka 15. septembril 2003, on ülbe naiivsus. Tõmmata paralleele Iirimaaga on hiljaks jäänud. Kui iirlased Euroopast raha imesid, polnud seal tervet Ida-Euroopat, mis januneb Lääne-Euroopa raha järele.

Austatud europooldajad!

Kahjuks teete sageli samu vigu, mida loete euroliidu vastaste vigadeks. Ei ole juhtunud lugema ühtki analüüsi sellest, millised fondid Euroopa Liidust võiksid finantseerida meie sotsiaalpoliitikat. Kas põhjuseks pole mitte selliste fondide puudumine Euroopa Liidus? Lääne-Euroopas on tõsine küsimus sotsiaalvallas meeste ja naiste võrdõiguslikkus, kuid meie riigis arvavad kõik, et Eestis selline mure täielikult puudub ja vaidlused Riigikogus vastava seaduse teemadel meenutavad huumoriminuteid. Umbmäärane kinnitus "liitumine vähendab tööpuudust" ning selle tõestusena esitatavad niinimetatud "rahvusvahelised organisatsioonid" ja "majandusteadlased" on vaid puhas demagoogiavõte.

Vasakpoolsete mureks sotsiaalelu eiramine ELis

Erinevalt liberaalsetest poliitilistest jõududest, kes siiamaani on Eestit esindanud tulevikukonvendis ja liitumisläbirääkimistel, on Tööpartei suhelnud Europarlamendi Euroopa ühendatud vasakpoolsete ja Põhjamaade roheliste vasakpoolsete ühise fraktsiooniga (GUE/NGL), kelle mureks on olnud ja jääb ka edaspidi Euroopa Liidu liigne keskendumine üksnes majandusprobleemidele ja sotsiaalsete probleemide (põhiliselt tööpuudus ja sotsiaalne kindlustatus) eiramine.
Kui liikumine JAH Euroopa Liidule soovitab teha mõju-uuringuid majandusteadlaste kaasabil, siis ESDTP soovitab teha reaalse elu uuringuid. Käige ära Portugalis! Riik nagu Eestigi, omab parempoolset valitsust ja kuulub Euroopa Liitu, kuid nende sotsiaalne kindlustatus pole liidu liikmena sugugi paranenud, pigem vastupidi.
Euroopa Liidus on sotsiaalpoliitika ja selle rahastamine iga riigi isiklik küsimus. Liit selleks raha ei eralda. Kui meie valitsus ise sel teemal midagi ette ei võta, ei tee seda ka Brüssel. Selline on olukord praegu. Ja kui meil (kas siis liidus olles või mitte) siin vallas midagi ei parane, pole peale oma liberaalse valitsuse kedagi süüdistada.

Kuidas Euroopast raha saada?

Kuidas EList üldse raha saab? See on küsimus, millele enamik rahavajajatest kuidagi vastata ei oska. See aga, et liikmemaks tahab tasumist ja selle kättesaamiseks ei täida Brüssel äriplaani, on kindlamast kindlam. Kui öelda, et lihtinimese elu teeb paremaks Peterburi maantee sile asfalt, siis nii see kindlasti ka on. Kuid öelda, et firma omanik tõstab töötaja palka 15. septembril 2003, on juba ülbe naiivsus. Tõmmata paralleele Iirimaaga on pisut hiline. Kui Iiri Euroopast raha imes, polnud seal tervet Ida-Euroopat, mis januneb Lääne-Euroopa raha järele. Kolm korda võite arvata, kas tõesti meile kõigile jagub! Ning kui vaadata kaupade ja inimeste vabalt liikumise printsiipi, siis siin ei muutu suurt midagi - meie vaese riigi vastu on naaberriigid kehtestanud mitmeaastased liikumispiirangud.
Nii palju siis demokraatiast Euroopas.

Tollid tulevad ja hinnad tõusevad

Hindade tõusust rääkides pole see vaid inimeste emotsioonidega mängimine, vaid tõsiasi, mis tuleneb Euroopa Liidu üldisest majanduspoliitikast ja mis tegeleb kõrgete tollimaksude ja -tariifidega. Peale maksti praegu näiteks Soomele, et see oma võid Eestis odavalt müüks. Kuid samas iga riik, kes üritab toiduaineid Euroopa Liitu importida, peab maksma vägagi korralikku tolli. Niikaua kuni Eesti suhkrut ei tooda ja mandariine ei kasvata, on kindel, et nende hinnad liitumise järel lihtsalt tõusevad. Hetkel on Eestil väga liberaalne tollimaksude poliitika, maksud peaaegu puuduvad.
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei euroliitu kritiseerivat tegevust ei ole keegi rahastanud. See ehk annab mulle õiguse sisukama analüüsi asemel piirduda siinse pisut lühema ülevaatega teemadest, mis käimasolevas debatis on enam esile tõusnud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)