Gwynne Dyer: Tulus elamisloaäri Euroopas

Dyer tõstab oma artikli alguses esile, et tänavu 1. jaanuaril, pärast seitset aastat Euroliitu kuulumist, kadusid Rumeenia ja Bulgaaria kodanikel liidusisesed liikumis- ja töötamispiirangud.

Sellega seoses hoiatasid Suurbritannia Konservatiivse Erakonna liikmed ja nende liitlased tabloidlehtede vahendusel mitmeid kuid, et 1. jaanuarist alates ujutavad sisserändajad Rumeeniast ja Bulgaariast peagi Albioni saare üle.

Valitsus, mida juhib konservatiivide partei, kasutas Dyeri sõnul võimalust ja teatas, et nüüdsest muudetakse erakorraline haiglateenus immigrantidele tasuliseks ja nad peavad ootama kolm kuud, enne kui saavad taotleda töötutoetust.

Peaminister David Cameron andis koguni mõista, et tema sooviks tööjõu vaba liikumise piiramist Euroliidus. Cameron on korduvalt teatanud kuiväga on ta vastu sellele, et immigrandid soovivad Suurbritanniasse tulles hakata toetustest elama.

Konservatiivide „torm veeklaasis"

Dyeri sõnul selline ongi siis ettekujutus „heaolutoetuste turismist": vaesed idaeurooplased kolivad Suurbritanniasse mitte tööle, vaid riiklikest toetustest ära elama. Need toetused peaks olema aga reserveeritud vaid ausatele Briti töötajatele.

„Isegi Cameron ise on olnud sunnitud möönma, et tegelikult puudub „kvantitatiivne tõestus", et selline nähtus eksisteerib. Sellest hoolimata räägib Cameron sellest mitteeksisteerivast nähtusest pidevalt," kirjutab Dyer. Tema sõnul on konservatiivide ja peaminister Cameroni tegevus näitemäng ning „uued" piirangud immigrantide liikumisvabadusele ei muuda mitte midagi. Dyer meenutab, et Suurbritanniasse saabunud immigrandid pidid juba varem ootama kolm kuud, enne kui said taotleda töötutoetusi. Lisaks pole Suurbritannial juriidiliselt võimalik nõuda Euroliidu kodanikult tasu erakorralise meditsiiniteenuse eest. „Konservatiivne Erakond on kõigest välja vahutanud olematute probleemide võltslahendusi," leiab Dyer.

Tema sõnul kardab Cameron üha kasvava populaarsusega parempoolset Euroliidu-vastast Iseseisvusparteid, mis on konservatiividelt ära korjanud ähvardavalt palju valijate hääli. 2015. aasta Suurbritannia üldvalimisi silmas pidades tunneb Cameron tõsist hirmu, mistõttu on viskutud üha inetumasse kähmlusse Iseseisvusparteiga.

Dyeri väitel ei hakka immigrantide-vastased valijad Cameroni poolt hääletama ka siis mitte, kui Balkanilt sisserändajate horde Suurbritanniasse ei tule, ja ega Cameron muudaks oma retoorikat ka sel juhul. Cameron väidaks siis seda, et Balkanilt pärit immigrantide tulv jäi tulemata tänu tema initsiatiivil kehtestatud erakorralistele meetmetele.

Kuid kogu see „torm veeklaasis" tõstab ajakirjaniku hinnangul esile teema hoopis laiemalt ehk vaba liikumise olulisuse Euroliidus. „Just vaba liikumine on see, mis muudab Euroliidu kodanikuks olemise ja vastava passi omamise niivõrd väärtuslikuks," kirjutab Dyer.

Malta müüb passe otse ja tulusalt

Sarnaselt USA-ga ja Kanada provintsi Quebeciga mitmed Euroliidu riigid väljastavad kiirelt elamislubasid välismaalastele, kes on nõus investeerima suuri summasid kohaliku riigi majandusse. Need summad algavad alates 400 000 dollarist Kreekas kuni 15 miljoni dollarini Suurbritannias. Kuid enne kodanikuks saamist ja uue passi omandamist peavad jõukurid kuni viis aastat elama selles riigis, kirjutab Dyer.

Tema sõnul pole USA passi saamine enam nii ihaldusväärne jõukate välismaalaste seas, sest vastavad maksud ja aruandmiskohustus kehtivad kõigile USA kodanikele, sõltumata sellest, mis riigis nad elavad. Seoses USA karmi piirikontrolliga on ka teised riigid kehtestanud USA kodanikele karmimad viisanõuded. Euroliidu passi on USA omast aga lihtsam saada.

„Möödunud aasta novembris teatas Euroliidu väikseim riik Malta programmist, mis jätab ära kohapeal elamise nõuded, ja Malta passe hakati müüma „kõrgelthinnatud" isikutele, kes olid nõus maksma valitsusele 650 000 eurot," kirjutab Dyer. Tema sõnul on tegemist vägagi mõistliku hinnaga, arvestades seda, et Malta pass annab õiguse elada ja töötada peaaegu kõikjal Euroopas, võimaldades ka teatud kindla arvu päevi kestva viisavaba reisi USA-sse.

Kui Malta solvunud rahvuslased alustasid niisuguse äritegevuse vastu protestimist, tõstis valitsus, mille peaminister Joseph Muscat, mõni aeg tagasi passisaamise hinna 1,15 miljoni euroni.

„Nüüd siis teame, mis on Euroliidu liikmesriigi passi tegelik hind," kirjutab Dyer.

Peamisteks ostjateks hiinlased

Nagu Dyer märgib, on enamik selliste passide ostjaid rikkad hiinlased. 318-st viimase kolme kuu jooksul Portugali poolt väljastatud elamisloast läks tervelt 248 hiinlastele. Neil elamisloasaajatel tuli selle eest investeerida 500 000 eurot Portugali kinnisvarasse. „Potentsiaalsete klientide nappust ei näi tulevat: Hiina keskpanga ülevaate kohaselt ligi pool Hiina kodanikest, kel vara rohkem kui 1,6 miljoni dollari eest, kaalub välismaale kolimist," teatab Dyer.

Ajakirjanik tuletab meelde, et Euroliitu kuuluvate riikide passiga saab liikuda, töötada ja äri alustada 28 riigis, kus ühtekokku elab rohkem kui 500 miljonit inimest. Just vaba liikumise printsiip muudab Euroliitu kuuluva riigi passi omanikuks olemise nii väärtuslikuks. Ja mitte ükski parempoolsete Briti poliitikute protest ei saa seda olukorda muuta.

Tõlkis ja refereeris INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]     RIIKLIK ÄRI: Hiljuti tõstis Malta peaministri Joseph Muscat'i valitsus välismaalastele passisaamise hinna 1,15 miljoni euroni. Nüüd me siis teame, mis on Euroliidu liikmesriigi passi tegelik hind, kirjutab Dyer.

Jaga |