Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Max Kaur: Tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda

KESKNÄDAL,      13. august 2008

Integratsioonipoliitikuna tuntud Max Kaur, kauaaegne Edgar Savisaare nõunik, vastas Venemaa sotsiaalküsitluste agentuuri „Baltiiski Klub“ küsimustele rahvussuhete ja integratsiooni kohta. Ta rõhutas, et „kuigi Eestis pole rahvustevahelist vihavaenu, peab ometi kogu ühiskonnas pidevalt tegelema selleteemalise profülaktikaga; tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda”.

Vastates küsimusele segaabieludest, viitas Kaur, et ühiskonnas toimub pidev assimilatsioon segaabielude kaudu ning seda pole võimalik kuidagi muuta. Samas Eesti riik ei sea enda eesmärgiks assimilatsiooni, mistõttu ühiskonnas toimivad kõik vajalikud venekeelsed institutsioonid. Eestlasi üldiselt ei huvita inimeste rahvus, vaid nende eesti keele oskus. Seetõttu on segaabielud tavaline nähtus ja eestlaste poolt aktsepteeritud. Näiteks tõi ta Allar Levandi abielu Vene iluuisutamisstaari Anna Kondrašovaga, samuti Jüri Jaansoni, Urmas Välbe ja Jaanus Betlemi abiellumised.

Vastates küsimustele riigikeelest ja vene keele kohast Eesti ühiskonnas, leidis Kaur, et terav vastasseis on minevik: „Ma ei näe mingit probleemi. Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal tulete samahästi toime nii vene kui ka eesti keeles. Valitseb sisuline kakskeelsus. Fakt on ka see, et venelaste eesti keele oskus on järsult kasvanud. Kui 1989. aastal oskas eesti keelt 14% venelastest, siis 2008. aastal 54% venelastest. Pole kahtlust, et eesti keel muutub tulevikus siinsete venelaste jaoks teiseks keeleks. Eestlaste vene keeles oskus peaks tulevikus jääma enam-vähem samale tasemele, kuna vene keel on jälle kooliprogrammis ning vene keelt õpitakse kõrvalainena massiliselt kõrgkoolides, samuti läheb vene keele oskust vaja nii erasektoris kui ka omavalitsustes.”

 

Kaur kinnitas, et erinevates keeltes hariduse omandamine toimib Eestis hästi: „Kõrg- ja keskharidust on võimalik omandada ka vene keeles, näiteks annab kõrgharidust mainekas erakõrgkool Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN. Ka eesti keeles kõrghariduse omandamine pole suur probleem, näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on enamik üliõpilasi vene keskkoolide lõpetajad.”

Vastates küsimustele võimalikust venelaste lahkumisest Eestist Venemaale, arvas Kaur, et „massiline venelaste remigratsioon Eestist Venemaale pole võimalik, kuna enamik Eestis elavatest venelastest on siin sündinud ning nad on suhteliselt hästi informeeritud elust Venemaal”.

 

 



Viimati muudetud: 13.08.2008
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail