Poliitikud unustavad valijad

TOOMAS VAREK,      01. detsember 2004




Reformierakond on rikaste partei ja toodab edu rikastele huvigruppidele. Tema rikas valija võib rahul olla, sest Reformierakonnal on õnnestunud erinevates koalitsioonides viia ellu oma valimislubadused.

Kui valitsus viib tulumaksu praeguselt 26 protsendilt 24-le, võidab keskmise palgaga inimene oma rahakotti paarsada krooni kuus. Kuid Reformierakonna suure palgaga valija võib võita kuni paar tuhat krooni kuus. Tõeliselt jäävad hätta aga kohalikud omavalitsused, kes ei suuda enam rahuldavalt rahastada avalikke teenuseid, sh haridus- ja sotsiaalvaldkondi. Samal ajal lubas Res Publica valju korda ja uut poliitikat, kuid praegu täidab Reformierakonna valimislubadusi.

Rahvaliit kui silmakirjalik erakond
Veel enam paneb mind imestama, mida teeb selles seltskonnas Rahvaliit, keda me siin Virumaal ja mitmel pool mujal tundsime seni kui sotsiaalsete hüvede kaitsjat, kui pensionäride ja maainimeste eestkostjat. Nüüd näeme Rahvaliitu kui silmakirjalikku erakonda, kes on hüljanud oma valimislubadused, minetanud põhimõtted ja seega ka valijate huvid. Sisuliselt räägib Rahvaliit parlamendisaalis üht ja kohtumistel valijatega teist juttu.
Sellest on väga kahju, sest Keskerakond on Rahvaliiduga teinud head koostööd. Kevadel püüdsime ühiselt takistada monopoolse Eesti Energia suurt hinnatõusu täiendavateks kiireteks investeeringuteks. Pidasime koos rahvaliitlastega ebaõiglaseks seda, et praegusele põlvkonnale langeb liiga ränk investeerimiskohustus. Liitumistasud ja püsitasud on juba praegu ülearu kõrged. Elektri kõrge hind toimib pidurina energiaga varustamisel, eriti maal. Rahvaliit ja Keskerakond võiksid edaspidigi kaitsta tarbijat ja oma valijat monopolisti omavoli eest. Kuid kuna Rahvaliit toetab valitsusliidus äärmusliberaalse Reformierakonna õitsengut, siis pole midagi parata, eks siis peab Keskerakond jätkuvalt hoolt kandma selle eest, et elektri hind väga kõrgele ei tõuseks.

Oma nägu on kergem säilitada opositsioonis
Seda Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond teevadki. Kõige kujukamalt väljendusid erakondade vahelised vastuolud Riigikogus eelarvevaidluse pikkadel öödel. Õieti vaidlusi ei olnudki, sest esimest korda Eesti uuema parlamentarismi ajaloos sõitis koalitsioon teerulliga opositsioonist üle, mille tulemusena ühtki opositsiooni muudatusettepanekut ei arvestatud.
Keskerakond jäi lõpuni kindlaks oma eelistustele. Meie tahtsime rahastada lisaks 1. – 4. klassi õpilastele ka põhikooliõpilaste koolitoitu, ehitada ja remontida kohalikke teid ning lahendada sotsiaalseid probleeme, näiteks pidasime vajalikuks tõsta rohkem pensioni, sest Euroopa Liidu ühinemise järel on hinnad märgatavalt tõusnud. Ja need tõusevad veel – kuna tulumaks langeb, tõuseb riigieelarvest puudujääva summa arvel aktsiisimaks värvilisele kütusele, millega töötavad põllumehed ning köetakse elumaju.
Te panite kindlasti tähele, et Keskerakonna juhtimisel tehti paar ööd parlamendisaalis obstruktsiooni – võtsime vaheaegu, et valitsusliit taganeks osaliseltki jäigast teerullipoliitikast. Kuid vaadake, mida samal ajal tegi meedia – tõi lugejate ette populistliku skandaali a la Toots. Kui antiikaegade poliitikud nõudsid rahvale leiba ja tsirkust, siis meie poliitikud näikse uskuvat, et eestlastele piisab tsirkusestki! Olen veendunud, et seda tegi meedia selleks, et üldsuse tähelepanu eelarve arutelult kõrvale juhtida.

Valitsusliit tõmbleb
Riigieelarve on aasta kõige tähtsam dokument, mida parlament arutab. Sisuliselt otsustatakse nendes debattides, kui paks või õhuke on igamehe rahakott. Ja just käesoleva eelarvega muudab Eesti riik põhimõtteliselt senist maksusüsteemi, teisisõnu, viib läbi tulumaksureformi.
Kusjuures tulen siin tagasi Reformierakonna juurde – nemad olid ainsad, kes enne valimisi seda taotlesid. Sisuliselt on 20 protsenti rahvasaadikutest suutnud panna 80 protsenti parlamendist tantsima oma pilli järgi. Täpselt sama juhtub nüüd ühiskonnas – umbes 20 protsenti rikkamaid võidab tulumaksuvähendusest raha juurde, 80 protsenti kaotab kaudsete maksude tõusu tõttu.
Ma arvan, et sama koalitsioon, mis tegutseb Toompeal, ei pea tingimata kehtima igas vallas, külas või linnas. Konkreetsetest inimestest ei sõltu siis enam midagi, kõik alluvad nagu nõiutult koalitsioonilepingule, mida serveeritakse justkui pühakirja.
Järgmisel sügisel tulevad esimesed kohalikud valimised, mis on poliitilised, s.t kandideerivad ainult erakondlikud nimekirjad. Siis on ehk rohkem lootust jääda truuks oma erakonna põhimõtetele ja valimislubadustele.
Minu suur mure praeguse valitsusliidu tõmblemist kõrvalt vaadates on küll see, et kuhu, kulla mehed ja naised Rahvaliidust ja Res Publicast, te oma valijad jätnud olete?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)