Kataloonia seisab lõhkise küna ees

Hispaania Kuningriigi keskvalitsus kuulutas ennetähtaegsete valimiste toimumise Kataloonias välja pärast seda, kui sealse autonoomse piirkonna parlament kuulutas 27. oktoobril ühepoolselt välja iseseisva Kataloonia Vabariigi. Keskvalitsus ei pidanud seda õiguspäraseks ning saatis Kataloonia parlamendi laiali ja võttis piirkonna enda otsejuhtimise alla. Iseseisvuslaste juhid vahistati või olid nad sunnitud otsima varju välismaal.

Reedel avaldatud viimased küsitlustulemused näitavad, et iseseisvuslased võivad nüüd kaotada Kataloonia parlamendis enamuse, kuid see ei tähenda, et nende vastased selle saavutaksid. Kaks vastasleeri peaksid saama parlamendis enam-vähem võrdselt kohti. Umbes 10 kohta 135-st läheb prognooside kohaselt aga ühele väikeste vasakjõudude valimisliidule, millel puudub iseseisvumisküsimuses ühtne seisukoht.

Favoriitideks kaks äärmust

Esikoha pärast käib praegu tasavägine rebimine kahe erakonna vahel, mis esindavad Kataloonias iseseisvuse küsimuses tekkinud vastasseisu kaht vastandlikku serva.

Ühel äärel on 87-aastase ajalooga Kataloonia Vabariiklik Vasaktiib, mis on katalaanide rahvusliku liikumise ajalooline tugisammas ja peamine eestvedaja poliitilisel tasandil. See jõud seisab, nagu nähtub juba tema nimest, katalaani keele ja kultuuri, vasakpoolse poliitika ja vabariikliku valitsemisvormi eest.

Nende kandidaat Kataloonia presidendi ehk valitsusjuhi (sisuliselt peaministri) kohale on senine asepresident Oriol Junqueras, erialalt ajaloolane, kes viibib praegu Hispaania võimude korraldusel vahistatuna ühes Madridi vanglas.

Tema taotlused pääseda vanglast välja, et osa võtta valimiskampaaniast, jäeti rahuldamata, aga tema toetajate sõnul saaks Junqueras seaduse järgi isegi ametisse astuda, kuni teda ei ole ametlikult süüdi mõistetud. Kui teised rahvasaadikud ta parlamendis valitsusjuhi kandidaadiks üles seavad, siis peavad võimud lubama tal osaleda parlamendis toimuval kuulamisel.

Hispaania kohus lasi vahistada ta "ennetavat meedet" rakendades – seoses väidetavate kuritegudega, mis puudutavad separatismi, mässukatset ja avalike vahendite väärkasutamist Kataloonias rahvahääletuse läbiviimiseks. Kuid selle mehe enda sõnul ei keela Hispaania põhiseadus inimestel Kataloonia iseseisvuse taotlemist rahumeelsete vahenditega.

"Kodanikud" iseseisvuse vastu

Teise leeri juhtivaks jõuks on tsentristlik, liberaalne erakond „Kodanikud“, mis loodi Barcelonas enam kui kümme aastat tagasi just selleks, et seista seal vastu järjest hoogu kogunud katalaani rahvuslusele.

Tegemist on euroföderalismi toetava parteiga, mis juhindub deviisist: "Kataloonia on minu kodumaa, Hispaania on minu riik ja Euroopa on minu tulevik." Omaenese määratluse kohaselt on see erakond "postrahvuslik", kuid meenutab mõneti kunagi Eestis tegutsenud Interliikumist. Muu hulgas tahab see kärpida koolides katalaani keele rolli, et rohkem aineid õpetataks hispaania keeles.

Nende kandidaat Kataloonia valitsusjuhi kohale on hoopis Hispaania teisest servast pärit Inés Arrimadas, kes kolis Barcelonasse alles kümnekonna aasta eest. Ta on särasilmne noor naisterahvas, kes jätab esmapilgul sümpaatse mulje, kuid väljaanne Politico märkis tema kohta: "Kui separatistidel on õudusunenägusid, siis peab neis kindlasti esinema Inés Arrimadas järgmise Kataloonia presidendina.“

Selliste unenägude reaalsuseks saamine ei näi olevat siiski kuigi tõenäoline, sest väikeste vasakjõudude valimisliit „Kataloonia Üheskoos – Me Suudame“, millele küsitlused ennustavad parlamendis kaalukeele rolli, on teatanud, et nende häältega ei saa „Kodanikud“ arvestada mitte mingil juhul. See valimisliit soovib nüüd hoopis kõigi vasakjõudude koalitsiooni, kuhu kuuluks lisaks iseseisvuse toetajatele ka Kataloonia Sotsialistide Partei, mis on selle vastu.

Mitmed analüütikud arvavadki, et just sotside peasekretär Miquel Iceta võib tõusta lõpuks kompromisskandidaadina Kataloonia valitsusjuhiks, kui iseseisvuslased parlamendis enamuse kaotavad. Kuidas tegelikult läheb, see selgub muidugi alles pärast valimisi.

 Täna on selge ainult see, et Hispaaniat valitseva Rahvapartei Kataloonia harule saab homme osaks ränk lüüasaamine. Prognooside kohaselt ei saa see nüüd pooligi alles eelmisel aastal kogutud häältest. See näitab rahva hinnangut keskvalitsuse viimaste kuude käitumisele.

[fotoallkiri]    MEELEAVALDUS: Nõutakse poliitvangide vabastamist.

 ANDRES LAIAPEA

Jaga |