Poliitprognoos 2010: Ansipi valitsuse lahkumispidu

Reformierakonna ja Ansipiga seob laiemat üldsust veel vaid üks positiivne lootus. Et ehk ei ole Ansipi lahkumispeo eelarve väga suur.

Ansip on hukutanud Eesti majanduse, mänginud meie riigi rahvusvahelisse isolatsiooni, ajendanud suure hulga inimesi Eestist lahkuma, loonud eelduse inimeste võlaikkesse langemiseks, aidanud oma poliitikaga igal viisil kaasa sadade tuhandete Eesti elanike unistuste purunemisele. Reformierakonna autoritaarsest peaministrist on alguse saanud veel palju muudki negatiivset, kuid juba ülaltoodugi on piisav objektiivse hinnangu andmiseks ja tema ametisobimatuse üheseks tuvastamiseks.

Üle saja tuhande töötu ei andesta

Töötute arv on Eestis ammu ületanud saja tuhande piiri.  Need inimesed ei saa aru sellest, kuidas peaministri arvates on meil kõik hästi. Need inimesed ei mõista, miks nende sissetulekud, perede toimetulekud ja karjääriväljavaated on ohvriks toodud eurorahale ning kuidas rahapaberite muutus aitab neil tagasi saada kaotatud eluperspektiivi.  Need inimesed ei näe endas mingit valmidust tehtut Ansipile andestada ega lase ennast enam lollitada peaministri superdemagoogiast.

Ansipist ei arva hästi ka ettevõtjad.  Pragmaatilised äriinimesed on oodanud valitsuselt konkreetseid tegusid ettevõtluskeskkonna parandamiseks, kuid tegelikult on saanud hoopis samme vastupidises suunas. Ebastabiilseks on muudetud kohalik maksukliima. Rikutud on suhted võimalike toodangu eksportturgudega. Minema on peletatud välismaised rahastajad. Üldise ebakindluse fooni loomisega on ära ehmatatud kohalik nõudlus ja tehtud palju muud destruktiivset ärikeskkonna seisukohalt vaadatuna.

Maksimaalsel määral on kõigutatud ka eakate inimeste võimalust oma eluga toime tulla ja nende turvatunnet meie ühiskonnas üldse. Pensionäridele on Ansipi valitsus korduvalt mõista andnud, et oma elutöö teinud inimesed on meie parempoolsele riigile üksnes põhjendamatu koorem ja otsene takistus Eesti Euroopa viie kõige rikkama hulka viimisel.

Ansip kui nähtus koosneb vaid kampaaniatest

Peaministrilt oodatakse sisulisi tegusid, mitte ebareaalseid visioone, täitmata lubadusi, tühje sõnu ja demagoogiat. Ansipil reaalset sisu paraku ei ole, pole kunagi olnud ega paista ka silmapiirile tekkivat. Nähtuse „peaminister Andrus Ansip" olemus koosneb vaid kampaaniatest, muljejätmisest, üleolevatest meediaesinemistest ja lihtsast eputamisest.

Ansipile meeldib sõna saada, ennast esinedes välja elada ja seeläbi oma tunnustusvajadus rahuldada.  Olles varem kommunaalpoliitik Tartus, polnud tal piisavalt neid, kes teda oleks viitsinud ja tahtnud kuulata, tema mõttekäike suutnud mõista ja kasvõi näiliselt talle kaasa elada.  Tema ego vajas aga sadu tuhandeid järgijaid. Peaministrina on ta saavutanud vajaliku suurusega auditooriumi, sõltumata sellest, kas auditoorium teda kuulamisväärseks peab või mitte. Eks kuulajaskonna tagatus ole ka peamine põhjus, miks ta peaministri positsioonist kümne küünega kinni hoiab.

Ansip näib arvavat, et kui piisavalt paljudele inimestele piisavalt suurt häma ja eksitavat informatsiooni anda, siis soovunelmad muutuvadki reaalsuseks ja peaministrilt enamat ei oodatagi.

Kahjuks nii see ei ole. Üha rohkemad Ansipi lähikondlased hakkavad sellest aru saama. Peaminister tundub olevat viimane, kes oma väärkujutluste loomise poliitika läbikukkumisest pole veel aru saanud.

Seega Ansip ei ole peaministrina oma rolli õigustanud. Üksnes seepärast, et talle varjamatult meeldib ennast tähtsana tunda, teda peaministrina ülal pidama ei peaks. Rahvast ei ole õige ohvriks tuua ühe mehe ego õilmitsemisele. Öeldut mõistab ka see osa Reformierakonnast, kes tahab poliitikasse jääda ja oma huve kaitsta, olgu need huvid siis mis iganes.

Reaalne alternatiiv - Ansipi viisakas lahkumine

Ansipi ja Reformierakonna seisukohalt vaadates tuleb langetada otsus. Kas organiseerida väärikas taandumine või kukkuda kõrgelt ja valusalt? Täna on reaalsest maailmast arusaamise säilitanud tippreformikatel veel võimalus mängida kaotus näiliseks vabatahtlikuks taandumiseks ja jätta mulje, et Ansip otsustas ise lahkuda,  selleks vältimatut survet omamata. Ehk teisiti öeldes, Reformi-laev sõidab madalikule nii või teisiti. Küsimus on vaid, kas see lendab vastu kaljusid puruks täie hooga või suunab kapten selle oskuslikult rannikule, valides madalikulesõiduks kõige liivasema ja ohutuma paiga.

Nagu laiem ühiskond, nii mõistab ka enamik Reformierakonnast, et Ansipi valitsus on ühiskonda liiga pikalt ja ulatuslikult petnud ning ära kasutanud. Kui peaminister ei lähe vabatahtlikult, siis korraldab selle ühiskond. Sisuliselt on peaministril ainult üks valik - korraldada viisakas minek. Lahkumispidu peab olema väärikas, kuid mitte liiga kulukas maksumaksjale. Silmas tuleb pidada, et vabatahtlikuks minekuks pole antud liiga palju aega. Ehk kuu või kaks.

Reformierakond võib muutuda frantsiisierakonnaks

Ei saa eitada, et Reformierakonnal on oma läbiproovitud ja teatud toetajate/võtmemängijate seisukohalt vaadates edukas ärikontseptsioon. See mudel on Eestis töötanud ja tõenäoliselt töötab teatud niššides veel edasi mõnda aega. Kuna äri eesmärk on tuluteenimine, saab Reformierakond oma valitsuskontrolli kadumisest saamata jäävad tuluvood asendada frantsiisi müügist saadavate sissetulekutega - Reformierakond saab muutuda puhtakujuliseks frantsiisierakonnaks.

Sel viisil kaotataks küll kohad valitsuses ja mindaks opositsiooni, kuid säilitataks teatud rahavood ja edasine eksistents. Parem väike raha, kui üldse mitte.

Kuidas Reformierakonna frantsiisil põhinev kaubamärk paljudes kohalikes omavalitsustes oma elujõudu õigustama hakkab, näitab tulevik. Eesti rahva jaoks lõpeb Ansipi õudusteperiood igal juhul otsa ja riik saab uue hingamise majanduslangusega võitlemiseks.

Reformierakonna kogemus peaks olema heaks õpetuseks IRL-ile ja teistele, kes lausliberaalse majandusmudeliga soovivad kontrollida Eestit ning oma isiklikku majanduslikku heaolu ja õitsengut rajada terve riigi elanike vaesumisele. Reformierakonnal on täna suured probleemid, kuidas omaenda kaevatud august pisutki nina välja saada.

MARIKA TUUS, Keskerakond, Jõgevamaalt valitud Riigikogu liige

[illustratsioon]     Töötud ajakirjanikud ja fotograafid Facebookis

KOONDATUD: Kesknädala trükkimineku hetkeks oli suhtlusportaali Facebook registreerunud 63 tööd otsivat meediatöötajat. Ansipi lahkumispeo kajastajaid nendest ei ole, nagu ka neist, kes tööle alles on jäänud.

Jaga |