Riigikontroll ründab Tallinna linna sundüürnikele korterite ehitamise pärast

Riigikontroll auditeeris eluruumide üürimist Tallinnas. Riigikontroll otsis vastust küsimustele: kas ja kuidas Tallinna linn tagab isikutele eluaseme? Kohalikke omavalitsusi auditeeriva V auditiosakonna peakontrolör Airi Mikli on valmis soovijatele selgitusi jagama Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattsoni vahendusel tel 6400777 või  aadressil toomas.mattson@riigikontroll.ee

Kesknädal esitab auditist väljavõtteid.

KUIGI RIIK

on pannud igale kohalikule omavalitsusele kohustuse anda oma vallas või linnas eluruum inimesele, kes ise või kelle perekond ei ole võimeline ega suuteline eluasemeturult elamispinda leidma, ei ole paljudele kohalikult omavalitsuselt eluruumi üürida soovivatele Tallinna linna elanikele eluase kättesaadav. Vaatamata sellele, et Tallinna linn on üürile andnud üle 3700 eluruumi, sooviksid erinevatel põhjustel eluruumi üürida veel vähemalt 3000 inimest.
Ilmnes, et Tallinna linn on pidanud oluliseks eluruume üürida nn sundüürnikele ja ka edaspidi kavatseb linn lahendada eelkõige tagastatud eluruumide üürnike eluasemeprobleemi. Seetõttu võib eluasemeprobleem nende inimeste puhul, kes pole suutelised ega võimelised ise endale eluruumi tagama, jääda lahenduseta pikaks ajaks. Linn ei ole suutnud täita talle pandud kohustust, sest linnal lihtsalt puuduvad vabad eluruumid nende inimeste majutamiseks.

TALLINN

on elamuehituseks oma eelarvest eraldanud kokku 588,5 miljonit krooni. Riigilt on selleks saadud 61,4 miljonit krooni. Erasektorilt ei ole linn seni eluruume üürinud. Seda kavatsetakse teha alates 2009. aasta teisest poolest. Ehitatavad 1170 korterit antakse 20 aastaks linna kasutusse ja nende kasutamise eest on Tallinna eelarvestrateegias kavandatud aastateks 2008–2029 makseid kokku 1,8 miljardi krooni ulatuses.
Tallinna elanik saab eluruumi taotleda vaid oma linnaosa valitsuselt. Kuna eluruumi taotlejate arv ning nende taotlejana arvel oleku põhjused ja aeg on linnaositi väga erinevad, võivad ka inimeste võimalused linnalt eluruumi üürile saada olla erinevad. Auditiga tuvastati, et esines juhtumeid, kus linnaelaniku avaldust ei võetud menetlussegi, sest ta oli pöördunud linnaossa, kus ei olnud tema rahvastikuregistri-järgne elukoht. Ka ei saa inimene valida endale sobivat eluruumi kõigi linna omandis olevate vabade eluruumide hulgast, vaid peab seda tegema sellele linnaosavalitsusele väljaüürimiseks antud vabade eluruumide seast.
Riigikontroll tegi eluruumide üürile andmise korralduse kohta ka hulga muid tähelepanekuid. Näiteks tuvastati kõigis auditeeritud linnaosavalitsustes juhtumeid, kus inimese esitatud avaldust ei edastatud seda sisuliselt hindavale eluasemekomisjonile; ka ei antud mõnes linnaosas isikutele alati võimalust enne otsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid. Linnaositi osaliselt erinev korraldus eluruumide üürile andmisel tuleneb paljuski ka linna puudulikest õigusaktidest.

RIIGIKONTROLL

analüüsis ka Tallinna mitmesuguseid tegevusi inimeste eluasemeprobleemi lahendamisel.
Lisaks linna poolt üürile antavatele eluruumidele on ette nähtud toetused nendele, kes leiavad endale ise eluruumi. Sellisteks toetusteks on laen ja laenude garanteerimine läbi Eluasemefondi, kolimistoetus ning era- ja avaliku sektoriga koostöös valminud eluasemete ostmise eelisostuõigus. Samas tuvastas Riigikontroll, et leidub inimesi, keda linn on eluasemeprobleemide lahendamisel toetanud mitme toetusmeetmega.
Riigikontrolli ülevaate koostamise käigus selgus, et aastatel 2002–2007 on otsustuskorras (st enampakkumiseta) võõrandatud kokku 950 eluruumi. Viimasel kahel aastal enampakkumiseta võõrandatud ligi 600 eluruumist vähemalt 145 omanikuks ei ole enam isik, kellele linn selle eluruumi võõrandas, kusjuures 35% eluruumidest on uue omaniku leidnud vähem kui kolme kuuga. Üksikutel juhtudel on linn eluruumi üürimist taotlevate isikutena uuesti arvele võtnud selliseid inimesi, kellele linn oli juba eluruumi müünud.
Riigikontroll leiab, et eluruumide otsustuskorras võõrandamine ei vähenda otseselt eluruumi üürimist taotlevate inimeste arvu, kuna valdav osa eluruume on võõrandatud otsustuskorras nendele isikutele, kes linnalt eelnevalt sama eluruumi üürisid. Seega on need inimesed, kelle eluasemeprobleemi linn oli lahendanud juba eluruumi üürile andmisega. Linn on otsustuskorras võõrandanud eluruume muu hulgas ka inimestele, kelle sissetulekud olid piisavad, et lahendada ise oma eluasemeprobleemi.
Küll aga ei ole linn võõrandanud eluruume kõigile nendele isikutele, kes linnalt eluruume üürivad. Riigikontroll leiab, et eluruumide otsustuskorras võõrandamisel on oluline põhimõtete selgus, inimeste võrdne kohtlemine ja arusaadavus avalikkuse jaoks.

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

ei pea hetkel põhjendatuks eluruumide üürile andmise põhimõtete muutmist selliselt, et inimestel oleks võimalik taotleda linnalt eluruumi üürimist kogu Tallinna haldusterritooriumi ulatuses. Tallinna linna jaoks on oluline enne lõplikult lahendada sundüürnike eluasemeküsimus. Alles pärast sundüürnike eluasemeküsimuse lahendamist saab kaaluda eluruumide üürile andmise põhimõtete muutmist. Volikogu seisukoha järgi on peamine kitsaskoht eluruumide üürile andmisel asustamata eluruumide nappus ja eluruumi taotlejate suur hulk.
Tallinna linnavalitsus nõustus oma ametlikus vastuses enamiku Riigikontrolli soovitustega ning kavatseb edaspidi parandada eluruumide üürile andmise korraldust ja täpsustada õigusakte. Samas märgib linnavalitsus, et riigipoolne tugi kohaliku omavalitsuse üürieluruumide rajamisel on olnud miinimumilähedane.

[punane esiletõste]  RIIGIKONTROLL: munitsipaaleluruume on Tallinnas puudu ja olemasolevate jagamise kord pole läbipaistev.

Jaga |