Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimised lõhestasid USA ühiskonda

ANDRES LAIAPEA,      16. november 2016

Vabariiklane Donald Trump ei suutnud võita enamike ameeriklaste toetust, kuid sellele vaatamata saab temast riigi järgmine president. Demokraat Hillary Clintoniga seotud skandaalid kahjustasid demokraate ka USA Kongressi Esindajatekoja ja senaatorite valimisel.

 

s892

VASTUJÕUD: Donald Trumpi valimisvõit tõi USA tänavatele protestimeeleavaldused. Tuhanded inimesed marssisid (pildil) 12. novembril New Yorgi tänavatel, skandeerides: „Trump ei ole meie president!“ Foto voanews.com

Valimiseelsed küsitlused ennustasid üldiselt Clintoni võitu. Järgnenud uuringud kinnitasid, et demokraatide kandidaat oli populaarsem peaaegu kõigis valijarühmades. Tegelikult sai ta valimistel isegi rohkem hääli kui Trump. Aga sellest ei piisanud.

 

Küsitlused mõjutasid tulemust

USA analüütikute sõnul võisid osutada Clintonile karuteene prognoosid, mis ennustasid tema võitu. Kuna paljude ameeriklaste arvates oli vastamisi kaks väga halba kandidaati, siis jättis osa neist, kes oleksid eelistanud Clintonit, valimas käimata, et mitte sattuda vastuollu enda südametunnistusega. Seevastu need, kes ei tahtnud mingil juhul näha tema saamist presidendiks, koondusid tugevamalt Trumpi taha.

Seega vastab ühest küljest tõele, et küsitlused eksisid, aga teisest küljest oli see eksimus tingitud nende küsitluste endi mõjust valijaskonna käitumisele.

Sarnast mõju avaldas see, et valimispäeva esimesed uudised näitasid linnades looklevaid pikki järjekordi Clintoni toetajatest. Need demokraatide poolehoidjad, kelles tema kandidatuur suurt vaimustust ei tekitanud, kaldusid jääma seda nähes koju, kuid Trumpi eelistanud maainimesed läksid hoopis aktiivsemalt valima.

Nähtavasti tuleb kodanikel selliste asjadega tänapäeva infoühiskonnas järjest enam arvestada, sest muidu võib juhtuda, et järgmisel hommikul ärgates avastatakse üllatusega, et parem olnuks ikkagi ka ise valimas käia. Nii juhtus nüüd paljude ameeriklastega, kelle valimisaktiivsus jäi sel korral varasemast väiksemaks.

Esindajatekoja ja senaatorite valimisel kaotasid vabariiklased küll mitmeid kohti, kuid säilitasid USA Kongressi mõlemas kojas enamuse. Kuna osa demokraatide toetajatest ei läinud valima, sest ei tahtnud anda oma häält Clintonile, siis jäi demokraatide saak ka nendel valimistel oodatust väiksemaks.

 

Vabariiklik Partei võib laguneda

Trumpi kandidatuur tekitas algusest peale suuri pingeid Vabariiklikus Parteis, sest tõsisemate konservatiivide arvates on Trump vastuvõetamatu mitte üksnes oma isikuomadustelt, vaid presidendiks sobimatu ka paljude poliitiliste seisukohtade tõttu.

Valimistel avaldusid need pinged kõige teravamalt Utah’ osariigis, kus kogus enam kui viiendiku häältest Evan McMullin, kes kujutas endast sõltumatu kandidaadina konservatiivset alternatiivi Trumpile. Teda toetasid avalikult ka mitmed tuntud vabariiklased. Näiteks senaator Lindsey Graham, kes selgitas, et ta "ei saa minna sinna, kuhu Donald Trump tahab viia USA ja Vabariikliku Partei".

 "Vabariiklikku Parteid ei saa enam pidada konservatiivide koduks," ütles McMullin, kes on töötanud ise viimased aastad vabariiklaste nõunikuna Esindajatekojas, pärast valimistulemuste selgumist peetud kõnes.

 "Konservatism tähendab põhiõiguste kaitsmist: seda, et me oleme kõik võrdõiguslikud, sõltumata meie nahavärvist, meie poolt praktiseeritavast usust või meie soost. Aga täna on miljoneid ameeriklasi, mul on kurb seda öelda, kes tunnevad nüüd hirmu, et nende vabadusi võidakse ohustada Trumpi administratsiooni ajal, sest valimiskampaanias see tugines inimeste ründamisele nende nahavärvi, usutunnistuse ja soo alusel."

 "Seetõttu on vaja uut konservatiivset liikumist. Ja meie ei pööra selga sellele väljakutsele – meie ei lähe ära," lubas McMullin, kritiseerides samas vabariiklaste juhtkonda trampismile järeleandmise eest. Ta kutsus üles otsima uusi viise konservatiivsete põhimõtete eest seismiseks, sest on saanud selgeks, et Vabariiklik Partei neid põhimõtteid enam ei esinda.

Juba enne valimisi avaldas David Brooks, tuntud liberaal-konservatiivne kolumnist, ajalehes New York Times arvamust, et USA vajab kolmandat suurt erakonda, mis asuks poliitilises tsentris sellal, kui vabariiklased ja demokraadid üha enam kalduvad äärmustesse.

 George Will, ajalehe Washington Post konservatiivne kolumnist, märkis omakorda, et need valimised andsid kaotaja, kes vääris kaotust, ning võitja, kes ei väärinud võitu. Tema sõnul said vabariiklased laastava võidu, millest võidakse teha valed järeldused.

 "Konstitutsiooni austavate konservatiivide jaoks on väljakutse täpselt sama, mis oleks olnud Clintoni võidu korral: tugevdada institutsionaalse tasakaalu taastamise kaudu õigusriiklust," rõhutas Will, lisades, et selleks peab vabariiklaste kontrolli all olev USA Kongress võtma nüüd presidendi administratsioonilt tagasi sellele loovutatud seadusandlikku võimu, mitte laskma presidendil liigselt domineerida.

Trumpi administratsiooni suhted USA Kongressiga saavad olema tõenäoliselt väga keerulised. Vabariiklaste endi hulgas on juba välja kujunenud mitu leeri, millest üks koondus Trumpi taha, aga teine jääb truuks erakonna traditsioonilistele väärtustele. Nende omavaheline vastasseis kindlasti süveneb.

 

Trump esineb nüüd ühendajana

"Nüüd on käes aeg, et ameeriklased seoksid lõhestuse haavu," ütles presidendiks valitud Donald Trump oma võidukõnes. "Me peame ühte koonduma. Kõigile vabariiklastele, demokraatidele ja sõltumatutele üle selle riigi ütlen ma, et meil on aeg tulla kokku kui üks ühtne rahvas.

 On aeg. Ma luban igale meie maa kodanikule, et minust saab kõigi ameeriklaste president."

 "Neile, kes on langetanud valiku mind seni mitte toetada," lisas Trump, "ma pöördun teie poole, et saada teilt juhendust ja abi, et saaksime üheskoos töötada ja ühendada meie võimsa riigi."

Kui enne valimisi kuulutas Trump bravuurikalt, et presidendiks saades on tal esimene asi "maha võtta" Clinton, siis oma võidukõnes ütles ta, et "Hillary on väga kaua ja väga rängalt töötanud pika aja jooksul ning me võlgneme talle väga suure tänu tema teenete eest meie riigile".

 

Trumpi muutunud retoorika peegeldab ilmselt ka tema enda äratundmist, et valijatelt saadud mandaat on tegelikult väga nõrk ning et vabariiklaste toetus talle on endiselt ebakindel. Paljud valisid teda lihtsalt selleks, et presidendiks ei saaks Clinton, aga nüüd üritab Trump ka demokraatidega suhteid siluda.

ANDRES LAIAPEA, vaatleja

 



Viimati muudetud: 16.11.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail