Erakorralised valimised tulgu jah!

Majandusliberalismil ja globaliseerumisel – ehkki neid nähtusi päris seostada ei saagi; sellele viitavad Jaapani ja Hiina näited – on praegu rasked ajad. Räägitakse koguni liberalistliku kapitalismi lõpust.

Ometi näib sel maailmavaatel ja elulaadil Õhtumaal olevat enam pooldajaid kui vastaseid. Veel. Sest hea on uskuda müüti, et ühiskond reguleerib end riigita. Et ta sünnitab ja loob ka kõik vaimsed ja materiaalsed väärtused nagu nõiavitsa abil. Et mida vähem riiki, seda parem. See, et selline moodne anarhism on vähemasti Euroopa ühiskonna sügavalt lõhestanud (ehkki vale, mil nimeks EL, kinnitab vastupidist) ja et riigijuhtidelt on tegelikult kõrgemalt, seega Euroopa suurriikide poolt, ära võetud vastutus oma maa saatuse eest, ei näi väikeriikide, eriti hiljuti tekkinute, juhte huvitavat.

Eesti on vankumatult olnud liberalismi kantsiks. Tagajärjed on kõigile näha, aga mitte veel päris...

Kujutluspildis võib Eestit võrrelda ulgumerel oleva laevukesega, mil purjed tuulevaikusest sorakil, aga mootorit polegi. Meeskonnal on proviant otsa saamas ja pinged üleval. Oodatakse päästvat tuult: tuleb või ei tule?!.. Tõenäoliselt tuul tuleb ja räsitud meeskond jõuab mingisse sadamasse, aga võib ka juhtuda, et ...

Sest laeva juhtkond on teatanud, et nemad laevale mootorit ei panegi. Ehk – mingit riiklikku majandusprotektsionismi ega iseseisvat majandust (ka nüüd mitte!) luua ei kavatseta. Ehkki see oleks ka EL-i raames isegi võimalik.

Mida siis peaksid madrused oma juhtkonna, iseäranis kapteni suhtes otsustama? Liiati veel siis, kui proviant (reservid) ja usk on otsa saamas.

Päevselge, et liberalistlik ideoloogia tuleb kõrvale heita ja valitsus vahetada. Eesti ühiskonnas on teistsugune majandusmõte ja selle elluviijad olemas! Tuleb vaid loobuda pähepandud klišeedest, praeguse „peavoolu“ ainuvõimalikkusest.

Kas sellest on nüüd aru saanud „äravalitute“ hulka kuulunud endine õiguskantsler Allar Jõks, kui ta kutsub rahvast üles erakorralistele Riigikogu valimistele? Aga siis peab ta ka soostuma, et valimistel, olgu need erakorralised või korralised, võidab sedakorda teistsugune maailmavaade, mitte nii liberalistlik, kaugeltki mitte IRL-ile omane. Võidab umbes seesugune nagu on Keskerakonnal – mõõdukalt liberaalne ja parajalt protektsionistlik. Mis eelarve kärpimisest tähtsamaks peab majanduse elavdamist. Ja kus giljotiini alla – küll tahaks uskuda! – saadetakse lastetoetuste, pensionide ja kogu sotsiaalpaketi asemel kõrgete riigiametnike ja ettevõttejuhtide hiigelpalgad. Õigluse nimel tuleb ju millestki alustada, ja päriselt. Mitte ainult, et sellest kõneleks hetketi meie ... noh, ütleme – ajakirjandus.

Kas hr. Jõks tahab ikka seesuguseid valimistulemusi, seejuures eeldades, et ei toimu valimispettust, mis ju meie kapitalistlikus riigis on ka võimalik.

Kui ta tahab seda, lugupidamine talle. Mina küll tahan.

Lõpetuseks: erakorralised parlamendivalimised on tegelikult vältimatud, sest praegust lõputut õudust praeguse valitsusliidu näol lõpetaks vaid õudne lõpp. Aga kas me seda tahame??

ANTS METSLA, Vändra, Pärnumaa

Jaga |