Nädala juubilar Paavo Nurmi 110

A. K.,      06. juuni 2007


Paavo Johannes Nurmi (13. juuni 1897 – 2. oktoober 1973) oli Soome legendaarne pikamaajooksja ja üheksakordne olümpiavõitja, aga ka edukas ärimees. Jooksjate kuningaks ja Lendavaks Soomlaseks (The Flying Finn) ristitud Nurmit on nimetatud üle kõigi aegade ulatuva tähendusega olümpiasportlaseks ja kõigi aegade parimaks kergejõustiklaseks. Juba 1920. aastatel püstitas ta maailmarekordeid 1500–20 000 meetri jooksudes.

Nurmi kõige edukamad olid 1924. a. olümpiamängud, kus ta võitis viis kuldmedalit. Samal olümpial oli aga 1500 m ja 5000 m finaalijooksude vahe oli ainult 26 minutit.

Üheksakordne olümpiavõitja sai ühtekokku 12 olümpiamedalit – 1920. aastal Antwerpenis, 1924. aastal Pariisis ja 1928. aastal Amsterdamis.

Tollal veel kodumaalgi vähetuntud Paavo Nurmi esimene olümpiavõistlus toimus 17. augustil 1920, kui ta jooksis 5000 meetrit. Kõva algkiirusega üritas ta raputada kaasvõistlejad oma kandadelt, kuid prantslane Joseph Guillemot püsis tema tempoga kaasas ja võitis Nurmit lõpuspurdil. Soomlane ise kommenteeris hiljem seda jooksu oma elu masendavaimaks. Kaks päeva hiljem aga võitis ta oma elu esimese kuldmedali – 10 000 meetri jooksus.
Pärast Antwerpeni olümpiamänge kolis Nurmi kodulinnast Turust Helsingisse ja alustas sponsorite toel õpinguid majanduskoolis. Järgmisel aastal, 22. juunil 1921 püstitas ta Stockholmis oma esimese maailmarekordi.

Nurmi jooksjakarjäär katkes suure skandaaliga veidi enne 1932. aasta Los Angelese olümpiamänge – ta otsustati tunnistada elukutseliseks sportlaseks selle eest, et sai Ameerikas toimunud võistluste eest raha. Selline otsus võttis Nurmilt võimaluse panna oma jooksuedule punkt maratonijooksu võitmisega.

Eestis nähti Nurmit jooksmas 2. ja 3. augustil 1927 Tartus ja Tallinnas. Tartus kaotas ta 3000 m jooksus kahest mehest koosnevale teatevõistkonnale 20,1 sekundiga, kuid võitis Tallinnas 2 miili jooksu, edestades teiseks tulnud Pajusalu ligi 28 sekundiga. 1929. aasta 4. septembril võitis Nurmi 5000 meetris ajaga 14,58,0 Eesti esindajat Beldinskit 22,3 sekundiga. Edasi viis võistlusreis Nurmit Poolasse .Teel tagasi kodumaale võitis Nurmi Tartus konkurentsitult 5000 meetri jooksu.
Pärast oma sportlastee lõpetamist alustas Nurmi tööd ärialal, kus rajas endale uue karjääri, tehes endale nime ehitusalal ja aktsiaturul. Ärimees Paavo Nurmi sai kuulsaks ka annetajana – näiteks esimesed haiglaautod hangiti Soomele just tema toel. Nurmi olulisem saavutus väljaspool sportlaskarjääri oli 1968. aastal asutatud omanimeline sihtkapital, mis tegeles südame- ja veresoonkonnahaiguste uurimisega ning üleüldise rahvatervise edendamisega.

Viimast korda võis Nurmit jooksmas näha 1952. aastal Helsingi olümpiamängude avamistseremoonial – Soome rahvuskangelane oli viimase hetkeni salajas hoitud tuletooja ja olümpiatule süütaja. Kui tabloole ilmus tuletooja nimi, ilmus staadioniväravast Nurmi, tõrvik käes. Murule ülesrivistatud võistlejate kolonnid lagunesid kohe: kõik tormasid vaatama, kuidas jookseb Paavo Nurmi. Nende jutu järgi, kes olid teda varem näinud võistlusradadel, oli ta säilitanud oma kõrge, pika sammu.

Paavo Nurmi oli väga tagasihoidlik mees: ta soostus 70-aastaseks saades juubeliintervjuud andma vaid seepärast, et teda intervjueeris president Urho Kaleva Kekkonen.
1987. aastal tuli Soomes käibele sinisepõhjaline 10-margane rahatäht, mille ühel küljel oli Paavo Nurmi portree ja teisel poolel Helsingi olümpiastaadion. Tema kunagises kodulinnas Turus korraldatakse igal aastal Paavo Nurmi maraton ja spordivõistlused Paavo Nurmi Games.

FOTO:
Paavo Nurmi saabub lennukiga Berliini 1926. aasta kevadel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)