Mereväe häda ja viletsus

JÜRI LIIM,      11. veebruar 2004


Vt sama teemat 24. detsembri Kesknädalast
Eesti Mereväe soovitavast suundumusest ja selle tegelikust olemusest on juba pikki aastaid sõnakalt rääkinud Eesti Mereväelaste Kogu. Läbi aegade on pidevalt saadetud arvukaid pöördumisi Eesti erinevatele võimustruktuuridele. Paraku on need paljuski kostnud kurtidele kõrvadele ...
Eesti Mereväelaste Kogu viimase, 03.11.2003. a pöördumise tekst vabariigi presidendi hr Arnold Rüütli poole avaldati 24. detsembri Kesknädalas. Sama aasta viimasel kuul tuli Kadriorust ka vastus.
"Lugupeetud härra Veinberg. Vabariigi Presidendi ülesandel tänan Teid kirja eest. Vastuseks Teie kirjale informeerin, et Teie poolt esitatud pöördumine edastatakse Vabariigi Presidendi Kantselei poolt vastamiseks Kaitseväe juhatajale. Lugupidamisega Riina Irina Roomet, direktori asetäitja-üldosakonna juhataja."
Siinkohal meenutakski mõningaid sündmusi mereväes, millele on tähelepanu juhtinud just Mereväelaste Kogu. Faktid tuginevad dokumentidele ning Mereväelaste Kogu juhatuse ja liikmete tunnistustele.

Pöördumine rahva poole

Üks esimesi mahukamaid oli 1997. aastal teoks saanud avalik pöördumine eesti rahva ja poliitikute poole Tallinna Sõjasadama (Miinisadama) asjus.
Bekkeri sadama on erastanud Balti Baasi AS, mis rendib vaid kaisid. Riikliku sõjalaevastiku peabaasi tekitamine erasadamas oleks nonsenss, mida maailmapraktika ei tunne. Veel räägiti vajalikest relvadest ja sellest, et Sõjasadama äraandmine ei tee rikkamaks Eesti riiki ega rahvast, küll aga teeks see meid vaesemaks ja meie tuleviku ohustatumaks.
Üllatavalt kiirelt vastas sellele pöördumisele kolonel Johannes Kert: "Olen Teie seisukohtadega täiesti nõus ja toetan Teie pöördumist eesti rahva ja poliitikute poole Tallinna Sõjasadama asjus. Tarka visadust."
Tegelikult ei olnud siin midagi imestada, sest need okkad ei läinud koloneli päkka. Vastus tuli ka kaitseministeeriumist koos ministri vastavate programmiliste töömaterjalidega.

Mõned kuud hiljem reageeris Riigikantselei

Sealt kinnitati: "Tallinna sadamate perspektiivse kasutamise planeerimisel ei ole lähtutud mõjukate ärimeeste survest, vaid Eesti Vabariigi reaalsetest majanduslikest võimalustest."
Asjad arenesid endiselt kiiva. Mereväelaste Kogu oli 1997. a jälle sunnitud saatma kirja L. Merile, riigikaitse komisjonile, valitsusele, Kaitseväe juhatajale. Kogule tekitas probleemi nimetus "Riigilaevastik": "Kas Riigilaevastikus teenija on riigilaevastiklane ja Riigilaevastiku alus riigilaev? Mereleksikon ei tunne selliseid termineid. Kardame, et sellised terminid tekitavad rahvusvahelises läbikäimises otsatu hulga arusaamatusi. Nimetus peaks olema Eesti Merejõud või Eesti Merevägi."
Vastas riigikaitse komisjoni esimees Peeter Lorents: "Sellise küsimuse otsustamine kuulub vabariigi valitsuse pädevusse."

Jaan Kapp ja Sõjasadam

Aasta 1998 tõi uued mured ja selle põhjuseks oli Jaan Kapp, keda militaarne ladvik soovis panna juhtima Mereväge. 29. mail saadeti kiri Lennart Merile. Sama teksti koopiaga teavitati ka riigikaitse komisjoni. Teatati: "J. Kappil ei ole küllaldaselt haridust ja merepraktikat, kõrgetasemelist juhtimisoskust ja põhimõttekindlust. Seepärast palume Teid, härra president, kaaluda võimalust uue kandidaadi leidmiseks Eesti Mereväe ülema vastutusrikkale ametikohale."
President ei reageerinud. Vastas riigikaitse komisjoni aseesimees Tõnu Kõrda: "See küsimus ei kuulu otseselt riigikaitse komisjoni pädevusse."
Saabus kolme üheksa aasta ...ja endiselt olid päevakorras Sõjasadama probleemid. Mainitud aasta kevadel pöördus Mereväelaste Kogu kaitseminister Jüri Luige ja riigikaitse komisjoni esimehe Tiit Tammsaare poole: "Soovime selget kinnitust Sõjasadama mahaäritsemise tehingu lõpetamisele."
Hr Tammsaar õnnistas kirjasaatjaid ikka nii nagu ette nähtud: "Sõjasadama probleem ei kuulu seaduse järgi Riigikogu riigikaitse komisjoni pädevusse."

Kõige valusam kiri

Suurtele pealikutele tegi vast kõige rohkem peavalu Elmar Veinbergi poolt allkirjastatud kiri 28. juunil 1999. a. Adressaatideks olid president Lennart Meri, kaitseminister Jüri Luik ja kindralleitnant Johannes Kert. Nii mõnegi aju värskendamiseks tasuks midagi meenutada.
* Kaptenleitnant J. Kappi koostatud struktuur ei vasta tingimustele.
* Erialane süsteemne väljaõpe on praktiliselt seiskunud. Laevad on komplekteerimata erialase väljaõppe saanud spetsialistidega. Väljaõppinud kõrgharidusega ohvitsere vahetatakse massiliselt välja merelise ja sõjalise ettevalmistuseta kaadri vastu.
* Täiesti arusaamatu on mereväeliste auastmete omistamine ohvitseridele, kellel puudub merendusalane väljaõpe ja praktika - s.t nad pole lõpetanud merekooli. Sõna "kapten" mereväelise auastme ees eeldab mereharidust.
* Mereväeülema kaptenleitnant J. Kappi taust on segane. 1999. a alustas ta õpinguid Soome kindralstaabi kursustel, mis aga eeldab eelnevat kõrgharidust. Tundub, et kaptenleitnant J. Kappi tegevust soosib igati Kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert.
Ta on öelnud: "Kõik, mis ta teeb, on õige ning minuga kooskõlastatud."
Selline kõikelubav suhtumine väärnähtustesse soodustab karistamatuse tunnet ja süvendab vastutustundetust.

Väärnähtused. Viina ja külma vee protseduurid

Väärnähtused jätsin spetsiaalselt lõppu, mida kirjas kajastati punkti nr 4 all terminiga "Erakorralised juhtumid Mereväes".
Ajateenijate mõnitamine: madrus Tsaritsõn hüppas alla III korruse aknast; madrus Gerassimov ja Põld olid omavahel nööriga kokku seotud; kartserisse on loobitud vett.
Tollivaba viina müük Miinisadamas miinilaeval Sulev.
40 mm kahuri Bofors purunemine.
Magnettraali kaotamine NATO laevastiku ühisõppustel.
Miinilaeva Sulev pumbati salapärastel asjaoludel 60 tonni vett.
Purjus allohvitser üritas novembrikuus abilaevaga Ahti Naissaarele sõita.
Tuginedes vastavatele küsitlustele saaks kajastatut veidi täpsustada. Miinilaeva Sulev komandör andis igale meeskonnaliikmele loa võtta enne reisi Saksamaale peale toitu, suitsu, kuid mitte viina. Märjukest aga võeti kaasa arvestatav kogus. Iga liige kulutas moona ostmiseks 5000-10 000 krooni. Asi jõudis kohtuni, kuid teatud isikute mõjutusel vaikiti kõik meie süsteemi kena kombe kohaselt maha.
Kaks madrust köideti kokku karistuseks. Muide, keskajal seoti vahel mõrvar elusalt oma ohvri külge, et nad siis koos mädaneksid.
Kartsa loobitakse vett samuti karistuseks, et vahistatul oleks lustlikult märg karistus. Loomulikult on see lust ühepoolne.
40 mm kahur Bofors lasti puruks õppustel. Ei laskjad ega juhendajad osanud tähele panna, et kahurile oli veekaitseks torusse topitud vastavad tropid-riidepunnid. Kõvasti vedas, et koos kahuriga ei lennanud vastu taevast mõne mehe pea.
Kallis kaasaegne magnettraal kaotati 1998. aastal õppustel. Ka siin oli suuresti mängus oskamatus ja lohakus.
Miinilaeva Sulev "sattus" kuuldavasti mõningaste lustide käigus 60 tonni vett. Keegi tegijatest tõmbas eest kingstone´i ja teine mängis pumbaga. Õnneks oli sadama süvis madal.
Lõpetuseks veel ühest, Mereväelaste Kogu 19. juuli 1999. aasta kirjast - peaadressaadiks Riigikogu riigikaitse komisjon. Kirjas käsitleti isikuid, kes sobiksid või ei sobiks Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks, kelle määrab kohale president Meri. Kõik sai alguse sellest, et Johannes Kerdi patud võtsid ohtlikud tuurid ja Meri pidas vajalikuks ta kõrvaldada.
Mereväelaste Kogu leidis, et üleskerkinud Urmas Roosimäe kandidatuur tekitab NATO ringkondades hämmingut. Kiri lõpetati lausega: "Loodame, et Riigikogu kasutab oma ülimuslikku õigust ja parandab presidendi tehtud vea." Sellele vastas Tiit Tammsaar: "Riigikogu ei saa sekkuda vabariigi presidendi tegevusse."

Mina olen sinu koer

Need Eesti Mereväelaste Kogu mõningast tegevust kajastavad materjalid ei kajasta loomulikult kõiki probleeme. Nii ei käsitlenud Mereväelaste Kogu neile teadaoleva ühe vene rahvusest mereväe madruse juhtumit aastal 2000, keda karistati üsna omapärasel moel. Eesti keelt puudulikult valdav noormees käsutati käpuli maha, käima territooriumil käpakil olekus ülemuse taga ja kõvasti karjuma: "Ja tvoja sobaka, ja tvoja sobaka ..." ehk "Ma olen sinu koer, ma olen sinu koer."
Kuna 1999. a pöördumises oli juttu "märgadest karistusprotseduuridest", siis võiks arvata, et sellistele ilmingutele on tehtud lõpp. Aga kus sa sellega. Enne aastavahetust 2003/2004 kallati üks patustanud noor meremees külma veega üle ja visati kartserisse. Tahaks loota, et meie mereväes ei tõmmata madruseid esialgu veel kiilu alt läbi ega riputata raa otsa.
Kas nii me lähemegi NATOsse ja Euroopa Liitu?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)