E-valimised vaimustavad Eestit ja Nigeeriat

 Kuid leidub siiski üks riik – Nigeeria, kes otsustas 14. veebruaril 2015 toimuvatel üldvalimistel sarnaselt Eestiga korraldada e-hääletamise. (Erinevus seisneb siiski selles, et Nigeerias saab e-hääle anda vaid valimisjaoskonnas olevasse masinasse, Eestis võib seda teatavasti teha ükskõik kus.)

Enne e-valimiste korraldamise otsuseni jõudmist käis kauges Aafrika riigis aastaid tuline debatt. 2013. aastast alates viidi Nigeerias läbi testkatsetusi. Elektroonilisi valimisi korraldati erinevatel kohalike omavalitsuste valimistel. Näiteks Osuni ja Ekiti osariigis.

 Nigeeria IT-firmad ja nende lobbistid tegid suuri jõupingutusi, et 2015. aasta üldvalimised toimuksid elektrooniliselt. Jaanuaris 2014 saatis Nigeeria Inseneride Ühing president Goodluck Jonathanile ka vastavasisulise palve.

 Paraku tabas Nigeeria IT-entusiaste tänavu aprillis külm dušš, kui Senati enamus lükkas tagasi ettepaneku anda Rahvuslikule Sõltumatule Valimiskomisjonile (Independent National Electoral Commission – INEC) õigus korraldada 2015. aasta valimised elektrooniliselt. Seadusandja väljendas sügavat kahtlust e-valimiste suhtes ja jäi uuenduste suhtes tõrksaks. Rõhutati nähtavate pabersedelite suuremat usaldusväärsust.

 4. juulil tuli aga uus uudis: Nigeeria Senat kiitis heaks e-valimiste sisseviimise riiklikul tasemel. IT-lobbistid võitsid lahingu lõplikult. Nigeeria puhul oli siiski sümpaatne see, et erinevalt Eestist oli e-valimistele vastuseis suur ja inimesed julgesid välja öelda oma arvamuse. Eestis on e-valimiste vastased kuulutatud ketseriteks ja dissidentideks.

 Nii Eestis kui ka Nigeerias toimuvad tuleva aasta üldvalimistel tõenäoliselt suurpettused, millest valijatel pole aimugi. Pärast valimisi hävitatakse valimistulemustega andmekandjad kiiresti, ja puudubki igasugune võimalus pretensioone esitada.

 Portaalis www.ukessays.com kirjeldab anonüümne autor kujukalt seda, kuidas Nigeerias varem kohalikul tasandil toimunud elektroonilistel valimistel peteti. Näiteks Kogi osariigi Itaru külas paigaldati e-hääletusmasinasse valeserver. Hiljem, kui kogu küla oli valimas käinud, töödeldi hääled selles n-ö sobivaks, enne kui need õigesse, riiklikku serverisse edasi saadeti. „Ahnus on Nigeerias üks peamisi demokraatiat ohustavaid nähtusi. Kuidas me saame kindlad olla, et INEC-il ei teki kiusatust hakata e-häältega manipuleerima?“ küsib nimetu.

 8. oktoobril avaldasid Mõttekoda Atlandi Nõukogu ja arvutiturbelahendusi pakkuv ettevõte McAfee uurimistulemused, mille kohaselt e-hääletus võib küll tõsta valimisosalust, kuid turvariskide tõttu ei saa seda veel maailmas ulatuslikult kasutusele võtta. Internetihääletuse laialdaseks rakendamiseks tuleks selle turvalisust suuresti parandada. Uuringu kohaselt seisab e-hääletus silmitsi sootuks keerulisemate probleemidega kui netikaubandus, kus juhtuvat pettust või vargust saab kliendile hüvitada.

 „E-hääletus on kohutav idee. See ei ole midagi sellist, mida peaks läbi suruma,“ ütles Rootsi Piraadipartei algataja Rick Falkvinge Tallinna TV-le. Tema väitel on vaid salajane ja personaalne valimissüsteem see, millele nüüdisaegne demokraatia toetuda võib.

 Kui varem üritasid autokraatlikud režiimid oma võimu säilitada vägivalla abil, siis nüüd saab võimul püsida elektroonilise valimispettuse kaudu. Kui pettus läheb läbi märkamatult, siis ei kajasta antud hääled tegelikku valimistulemust ja demokraatia on riigist kadunud. Sel juhul võib öelda, et demokraatia puudub ühtviisi nii Eestis kui ka Nigeerias.

 KESKMÕTE: Kui varem üritasid autokraatlikud režiimid oma võimu säilitada vägivalla abil, siis nüüd saab võimul püsida elektroonilise valimispettuse kaudu.

 INDREK VEISERIK

Jaga |