Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Arsti nõuanne: Kas marutõve oht on praegu suur?

Irina Dontshenko,      29. juuni 2005


Kõigepealt, marutaud on loomadel, inimestel on marutõbi. Marutaud/tõbi on viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja lõpeb surmaga, ravi tulemusi ei anna. Kui marutaudis loom on inimest hammustanud, saab inimese haigestumist vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega.
Marutõve peiteaeg on 12 päeva kuni aasta. Lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg on olnud 4 ööpäeva, pikim 19 aastat. Marutõbe nimetatakse ka veekartuseks, kuna vähemalt pooltel haigetest esineb neelamisel, isegi ainult vett nähes tugevaid neeluspasme.
Marutaudi võivad nakatuda kõik lihasööjad loomad ja koduloomad, kes omakorda võivad tõveviiruse hammustuse kaudu edasi anda inimesele.
Esimesed haigustunnused tekivad tavaliselt hammustuse kohas – see hakkab sügelema ja valutama. Sellele võib lisanduda üldine nõrkus, peavalu. Suus võib olla kuivustunne, söögiisu langeb, keel on kaetud katuga. Tekib ülitundlikkus valgusele ja mürale. Haige ei saa magada, korralikult süüa, tal on hirm, masendus, ta oksendab ning higistab.
Haigushoog tekib järsku koos lihaste spasmiga kõris, mis takistab hingamist. Järgnevad krambihood. Vererõhk langeb, kehatemperatuur tõuseb 42–43 kraadini. Surm saabub äkki.
Kuidas marutõbe vältida? Hoiduge võõraste loomade, olgu need siis kodu- või metsloomad, puudutamisest. Puutuda ei maksa ka sellist koera või kassi, kes on "lahingust" saabunud. Kui tema karvadel leidub marutaudis looma ila, võib see kas või pisikese nahakriimustuse kaudu sattuda inimese organismi.
Vanemad peaksid jälgima, et lapsed ei mängiks võõra koera ja kassiga või koduõue sattunud metsloomadega, näiteks rebasekutsikaga.
Kindlasti tuleb oma koduloomad marutaudi vastu vaktsineerida. Kui neil aga ilmnevad mingidki haigestumise tunnused, tuleb sellest teatada loomaarstile. Nakatunud metsloomad ründavad isegi ketikoeri, kassid aga võtavad ette kilomeetrite pikkusi jalutuskäike, mistõttu neil on suur võimalus kohtuda nakkusekandjatega ja viirust edasi levitada.

Viimati muudetud: 29.06.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail