Igaüks saatejuhiks ei sobi

Roman-Mati Kalde,      09. aprill 2003


Nõnnaviisi - nüüd on siis valimised seljataga ning elu võib jätkuda. Räägiks mitte meie ajakirjanduse seksilembusest, vaid hoopiski roolijoodik Lepajõe nartsissistlikust eneseimetlussaatest, kui ta peale Murutari psüühilist ahistamist olevat saanud 1800 netikommentaari. Seda numbrit hoidis ta järgmises saates oma ees laual paberile maalituna nagu maailmarekordit, aeg-ajalt sellele sõrmega osutades. See pidavat minema ajalukku?! Siinkohal meenub antiikaegadest üks hull, kes lähtudes soovist ajalukku pääseda, pani isegi Rooma linna põlema.
Võib-olla oli Lepajõe tookord "promillides" ega mõistnud, et neli viiendikku(!) 1800st "kommentaarist" olid tema suhtes sallimatud, negatiivsed ja põrmustavad? Kogusin need kommentaarid ühte faili ja tulemuseks oli 50 lehekülge räiget negativismi…
See arv kõneleb enda eest ning seda ei neutraliseeri ühegi Lepajõe "tellitud" apologeedi haledad katsed s….t siidi teha, kuigi ka ta ise, "psühhiaatri" väljendeid kasutades, "pritsis sülge". Lepajõe vajaks küll erapooletu psühholoogi nõu, kuidas reageerida kriitikale kultuuriinimese kombel!
Lepajõe "hullutohter" nimetas kommentaaride kirjutamist (seega oma arvamuse avaldamist?!) virtuaalseks onanismiks, sülje- ja sapi pritsimiseks, harimatuseks. Taoline Lepajõge toetanud tohtri keelepruuk meenutab tahtmatult rahva ütlust, et arstid, kes kaua hulludega või haigetega kokku puutuvad, "pööravad" ise ka ära. Igatahes Lepajõe poolt tellitud "esinemine" ei saavutanud oskamatu saatejuhi rehabiliteerimise eesmärki ning "siltide" kleepimine ei teinud au saatejuhile ega "psühhiaatrile" endalegi.
Lepajõe rõhutab pidevalt oma "saate" meelelahutuslikkust(?!), kuid millise normaalse inimese meelt lahutab alalõpmata "saade" ühel ja samal teemal: kellel-on-suurem-ja-keda-millal-mitu-korda sa panid? Võib-olla pakub taoline vaimne tase rahuldust saatejuhile endale? Kuid haritud inimesele on seks alati olnud intiimne ja püha teema, millega avalikkuse ees ei lõõbita ega hoobelda. Siiski näib, et mõni mees jääb igavesti uulitsapoisiks!
Nimetatud saateni olid mõnedki Lepajõest paremal arvamusel. Kuigi alatasa torkas silma tema kogenematus, hüplev mõte, närvilised liigutused, kõrge teadmatuse tase, teemade mittevaldamine ja ebakorrektne käitumine partnerite suhtes.
Lepajõe ülikõrge ego ja ilmne nartsissistlik hälve ei luba tal aga endale tunnistada, et igaüks ei sobi saatejuhiks. Annet kas on või seda pole, mõndagi on võimalik ka õppida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)