Üha vähem üliõpilasi

 Riigieelarvelistel õppekohtadel õpib praegu 46 ja riigieelarvevälistel õppekohtadel 54 protsenti kogu üliõpilaskonnast.

62 protsenti üliõpilastest on naised. Nende osatähtsus püsib suurim magistriõppes (67%) ja väikseim doktoriõppes (56%). Naisüliõpilasi on enim hariduse (92%) ning tervise ja heaolu (89%) õppevaldkondades. Väikseim naisüliõpilaste osakaal on tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas (26%).

Vene keeles õppis kõrgkoolis 7170 üliõpilast (11% koguarvust) ja inglise keeles 1100 (1,6% koguarvust). Ingliskeelsetest kõrghariduse omandajatest õpib 61 protsenti eraõppeasutustes. Aastate jooksul on eesti, inglise ja vene keeles õppivate üliõpilaste proportsioonid üliõpilaskonnas püsinud samas vahemikus.

Kõrgkoolide arv on stabiliseerunud. 2007/08. õppeaastal pakuvad kõrgharidust 35 õppeasutust – samapalju kui kümme aastat tagasi ja üks aasta tagasi.

Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool muutus riigikutseõppeasutusest riigirakenduskõrgkooliks – Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooliks.

Sel õppeaastal annavad Eestis haridust kuus avalik-õiguslikku ülikooli, viis eraülikooli, kümme riiklikku kõrgkooli ja üksteist erakõrgkooli. Mõni rakenduskõrghariduslik õppekava on ka kolmel kutseõppeasutusel.

Jaga |